Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tehti ettepanek isemajandavast Eesti NSVst (6)

Tõnis Erilaid, 25. september 2021 00:10
Foto: Endel Tarkpea /ETA/ Õhtuleht arhiiv

Kui Edasi laupäeval 26. septembril 1987. avaldas nelja mehe allkirjaga artikli „Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele“, siis äratas see kahelt poolt protesti. Ühed ütlesid, et Eesti tahab suure katla ühes servas endale rammusemat suppi keeta, teised kurtsid, et täielikust Eesti iseseisvusest juttu ei tehtud.

Majandusteadlane Kalev Kukk ütles hiljem, et kui selles artiklis oleks mindud ütlema, et see on iseseisva Eesti majandusprogramm, siis oleks autoreid vaadatud kui ullikesi ja see ülepea avaldamata jäänud. Praegu aga sobis see paljudele vähemalt arutlemiseks, kui ka üleliidulist maavärinat ei äratanud.

Lühendatult sobivalt IMEks kutsutud programmi peamiseks ideeks oli kogu majanduse ‒ ka üleliiduliste ettevõtete ‒ allutamine siinsele võimule. Kaubavahetus teiste NSV Liidu aladega ja välismaaga toimugu turupõhimõtetel ja Eesti NSVs kehtiva konverteeritava rublaga arveldades. Siinsesse eelarvesse tulu saamiseks kehtestatakse eri maksusüsteem ja eelisarendatakse valdkondi, mis põhinevad eeskätt majanduslikult kasulikult kohalikul ressursil. Loodeti tekkivatele kooperatiividele, kuid need läksid peagi tootmise asemel üle hangeldamisele.

Teoorias võisid ju too esimene IME ja selle edasiarendused tugevad olla, aga tegelikku ainelist vundamenti ettepanekutel ei olnud. Pealegi ei tulnud üleliiduline koloss sellega üleüldse kaasa.