Kosmonaut German Titovile (keskel) tegi elu lõpuni tuska asjaolu, et ta ei jõudnud kosmosesse esimesena.
Foto: Vida PressIGAVENE TEINE: kosmonaut German Titovi käsi sirutus kohe pärast maandumist õlle järele
Kui Juri Gagarin 1961. aasta aprillis esimese inimesena kosmosesse jõudis, tundis varupiloodina maapinnale jäänud German Titov suurt pettumust. Siiski jõudis ta mõni kuu hiljem teise Nõukogude Liidu kosmonaudina ilmaruumi, kus ta purustas mitmeid rekordeid. Ehkki Titovist sai paugupealt kuulsus, jäi ta Gagarini kõrval siiski varju. Elumehena tuntud venelase eraelu varjutasid peod, alkohol, naised ja pidevad seaduserikkumised. Mitmel korral külastas Titov ka Eestit.
Siberi lääneosas keskklassi perekonda sündinud kosmonaut German Stepanovitš Titov oli üks enam kui 150 Nõukogude Liidu õhujõudude piloodist, kes mahtus riiklikku kosmonautikaprogrammi juhtinud Sergei Koroljovi karmidesse parameetritesse. Kui kommunistlik valitsus neist suurema osa ideoloogilistel kaalutlustel välja praakis, jäi alles vaid 20 kandidaati, kellest kuus nimetati piloot-kosmonaudiks. Nende seas oli ka Titov, kes jäi koos Juri Gagariniga Koroljovi viimasesse valikusse. Ühest lühikest kasvu noormehest pidi saama maailma esimese mehitatud kosmoselennu piloot. Selleks sai mitmel erineval põhjusel Gagarin – otsus, milles Titov oli elu lõpuni pettunud.
„Viimase hetkeni lootsin olla väljavalitu.“
Kommentaarid (0)