Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas markade vedu skandaaliga nahka läks 

Tõnis Erilaid, 21. september 2021 00:04
Foto: Vida Press

„Mina keelasin raha väljaveo!“ tsiteerib Päevaleht 21. septembril 1991 rahandusministri esimest asetäitjat Enn Rooset.

Eesti Pank oli saatnud Soome sealse Kansallis Osake-Pankki protsendiarvele marku juba mitu kuud, kuid 19. septembri õhtul läks nurja püüe üle lahe viia viis miljonit marka. Vastutav tolliametnik Valeri Brelov ei leppinud päev varem ametist lahti lastud, kuid formaalselt veel tegutseva Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni allkirjaga paberitel, vaid nõudis Roose käsul, et seal oleks ka panganõukogu esimehe Ants Veetõusme allkiri.

Sadamasse sõitnud Päevalehe reporter püüdis uues korras selgust saada Eesti Panga direktorilt Elmar Mattilt, kes aga tunnistas, et tema ei tea midagi. Küll aga olevat selliste operatsioonide puhul allkirjaõigus Rein Usinal, kes juhtis hiljuti loodud Eesti Kommertspanka. Meeldetuletusena – meil oli juba Tartu Kommertspank, mida juhtis ikka seesama Veetõusme.

Otsason ja Usin olid augusti segasel ajal loonud Eesti Kommertspanga, kus oli mitu osalist, aga aktsiaenamus oli salamisi nende käes. Seejärel ärastati Kommertspangale Eesti Panga välisoperatsioonide valitsus kõigi töötajatega.

Päevalehe artikkel pettusele vihjava pealkirjaga „Otsason püüdis valuutat Soome viia?“ oligi viimane õlekõrs, mis varem nii mõjuvõimsa pangapresidendi lõplikult maha murdis. Paari päeva pärast asus uus pangapresident Siim Kallas korda looma.