Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti hollandlaste postiraketist ära ütles 

Tõnis Erilaid, 20. september 2021 00:02

Pilt on illustratiivne.

Foto: Pixabay

„Ainult kõige kitsamas ringkonnas teatakse, et Eestis on rakettposti sisseseadmine tõsiselt kaalumisel olnud. Aastat neli tagasi pidas meie postivalitsus pikemalt kirjavahetust ühe Hollandi firmaga,“ kirjutab Uudisleht 7. septembril 1939.

„Eesti esimesed postiraketid kavatseti panna käima Virtsu ja Kuivastu vahele, millisest liinist käib ju läbi kogu Saaremaa post,“ teab Uudisleht. „Hollandlaste ettepanekul oleks rajatud kaks raketiposti jaama: üks Virtsu, teine Kuivastusse. Sel puhul taheti võtta tarvitusele erimargid hinnaga üks kroon.“

Samal teemal

Postirakett ise oleks olnud umbes mehekõrgune suur granaat, lühikese terava esiotsaga. „Teravikus on ruum postisaadetiste jaoks, mis paigutatakse sinna täiesti kindlates metalltorudes. Samas peitub ka väike langevari, mis avaneb, kui täpselt reguleeritud postirakett on jõudnud sihtkohale ja peab saadetisega maanduma. Seega sarnaneb lühimaadel tervitatav postirakett rohkem kahurimürsule kui raketisõidukile,“ kirjeldab ajaleht.

Uudislehe kinnitusel oleksid hollandlased kontsessiooni saamisel kõik vajaliku ise ehitanud ja käima pannud. Postivalitsus kaalutles pikalt, kuid ütles hollandlastele, kelle esindaja oli jõudnud juba kohapeal käia, lõpuks siiski ära. Nii vaibuski raketiasjandus, kuid nüüd, sõja tulles ja raskuste tekkimisel posti edasitoimetamisel, tuletatakse seda uuesti meelde, võtab Uudisleht kokku.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee