Turkestani leegioni võitlejad, kellesarnaseid oli märgatud ka Haapsalus.Foto: Erakogu
Hanno Ojalo, sõjaajaloolane 24. september 2021 07:54

Sündmus, mis on tuntuks saanud ebamäärase nimetusega Haapsalu mäss, on üks segasemaid lugusid, mis Eestis septembris 1944 Saksa vägede taandumise ajal toimus. Eestlaste vastuhakk sakslastele lõppes mõlemale poolele mõne (mõnes kuulujutus küll isegi 1500) hukkunuga – kui mitmega, pole suudetud tänini täpselt kindlaks teha. Asjasse olnud segatud isegi türkmeenid. Mässust endast on teada aga üsna vähe kindlaid fakte, kahtlusi on isegi mässu täpse kuupäeva suhtes. 

Esimesed avalikud teated Haapsalu mässu kohta ilmusid juba peale sõda Välis-Eesti ajalehtedes aastatel 1944–1950, kus asjaosalised kurtsid sakslaste omavoli üle. Need kurtjad olid Eesti sõjaväelased, kes vähemalt oma sõnul mässus ei osalenud – olid vaid juhuslikult Haapsalus viibinud haavatud või muud kõrvalseisjad. Mitte keegi neist ei kirjutanud oma nime all, aga see oli Stalini ajal tavaline – Läände jõudnud eestlased püüdsid kaitsta oma Eestisse jäänud sugulasi võimalike repressioonide eest.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad