Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kardeti halli tsooni ja lubati head pensioni (3)

Tõnis Erilaid, 14. september 2021 00:11

Foto: Teet Malsroos

Täna 2003. aastal mindi rahvahääletusele, mis otsustas Eesti astumise Euroopa Liitu. Õige otsuse saamiseks oli kuude kaupa eeltööd tehtud.

Toonane president Arnold Rüütel ütles pensionäridele, et kui jätta Euroopa Liitu astumata, on keskmine pension 2010. aastal vaid 3310 krooni, ühinedes aga 4044. Lubadus pidas paika: selle aasta II kvartalis oligi keskmine 4252 krooni. Küll möönis Rüütel, et tarbija meele teeb mõruks bensiini hinna tõus, kuid lubas tuleval aastal juba 1. jaanuarist toekat tulumaksuvaba miinimumi tõusu, mis hinnatõusumuret tublisti vähendab.

Kuid kõige rohkem kartsid poliitikud Venemaa ja Euroopa Liidu vahele halli tsooni jäämist. Toomas Hendrik Ilves uskus, et Euroopa Liitu astumine sunnib Venemaad hülgama oma üleoleva suhtumise Eestisse, sest ta ei saa riskida oma kaubandussuhetega ja euroliidu programmidest saadava raha kaotamisega. Ka aitab koos teiste idariikidega liitumine kaotada Lääne-Euroopa sageli sinisilmset Venemaa-poliitikat. „Seitsmel Ida-Euroopa riigil on Nõukogude Liiduga pikaajalised kogemused, head teadmised Venemaast ja hea vene keele oskus,“ ütles Ilves. „Soome pole siis enam „vene ekspert“, kelle poole pöörduda.“

14. septembril 2003. osales Euroopa Liidu ühinemise rahvahääletusel 555 835 inimest ehk 64,06 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Liitumise poolt oli neist 369 657 ehk 66,83 protsenti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee