Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sajad kurdid Eesti kaudu Euroopasse läksid (2)

Tõnis Erilaid, 7. september 2021 00:02

Kurdi põgenikud 1999. aastal

Foto: Arhiivifoto

Öösel pidas piirivalve kinni uurimislaeva Orbit, mille pardal oli 24 kurdi põgenikku, kirjutasid ajalehed 7. septembril 1993. Väike laev oli vanast kalasadamast omal volil merele läinud. „Kuidas sinna peale mahtus koos kolme meeskonnaliikmega 24 kurdi, on sisuliselt mõistmatu,“ imestasid laeva omanikud Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudist.

Midagi harukordset sõnumis ei olnud. Ajalehed olid varemgi kirendanud teadetest nagu „Eestist viidi laevaga salaja Taani 140 kurdi põgenikku. Kurdid tulid Eestisse Valga kaudu Riia rongiga ja ostsid piiril viisa“ või „Eesti alus Revalia viis Soome 108 kurdi“, „Viimased Tallinna jäänud kurdid viidi üle Soome lahe soomlaste erapaatidega. Enamik neist on nähtavasti siirdunud Rootsi“ jne.

Kurdid, kes Riia kaudu sadade kaupa Eestisse tulid või isegi kummipaatidega üle Narva jõe, siia jääda ei tahtnudki. Eriti pärast seda, kui justiitsminister Kaido Kama oli septembris käskinud nad riigi valve alt ja toidult Harku kinnipidamiskeskuses maha võtta. „Kurdidel raha on, las elavad omal kulul. Kui mürgeldama hakkavad ja tülikaks muutuvad, palume neil Harkust lahkuda,“ märkis toonane kinnipidamiskohtade ameti asedirektor Valeri Kravets.

Kurdide tulek Eestisse jätkus läinud sajandi üheksakümnendatel aastatel. Üksikud tulid veel selle sajandi alulgi. Mõned noist kurdidest jäid siia elama, teised pääsesid läände.

Samal teemal

06.09.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Pärnus eesti ajalugu puusse lõigati
04.09.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis korraldati esimene lennuvõistlus
03.09.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mees väikese sohiga Saaremaalt Lätti ujus
02.09.2021
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mälestussammas sai seista vaid 13 päeva

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee