Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas mälestussammas sai seista vaid 13 päeva  (6)

Tõnis Erilaid, 2. september 2021 00:04

Lihula ausammas

Foto: Erki Pärnaku

Oli sügiseselt hämar, kui kraana 2. septembril 2004 Lihulas 20. augustil vallavanem Tiit Madissoni eestvõttel rajatud mälestusmärgile küüned taha sai.

Teisaldamine oli viibinud. Esiti ei lastud kraanat sambale ligi, siis hakkas rahvas politseinikke kivirahega kostitama. Mitu korravalvurit sai viga. Inimesed taandusid alles pisargaasiga vastu vahtimist saades.

Samal teemal

Peaminister Juhan Partsi valitsus oli andnud käsu mälestussamba, mis pidanuks meenutama 60 aasta möödumist Eesti kaitselahinguist, mahavõtmiseks, põhjendades: see on Lihula kalmistul riigi maale omaniku loata püstitatud ebaseaduslik rajatis, mis kahjustab Eesti mainet vaatamata selle algatajate eesmärkidele.

Hiljem tegi sambale politsei palvel ekspertiisi semiootik professor Peeter Torop. Tema meelest polnud sammas sugugi natslik. „Peaks ütlema, et monumendil on hoopis välja toodud tugev Eesti aspekt. Näiteks käisel on trikoloori kujutis ja krael Vabadussõja risti südamiku kujutis,“ märkis Torop Õhtulehele, kuid lisas: „Välismaailmale on ikka raske selgitada, et tegu on Saksa armee rahvusväeosas teeninud Eesti sõduriga. Relva-SSi pole kunagi kuritegelikuks tunnistatud, aga katsu sa seda võõrastele selgitada. Kurb, et kujusse kätketud vastuolu võimaldab temas näha ka natsisõdurit.“

Hiljem palus Parts Lihula gümnaasiumis vabandust nendelt, kellel samba mahavõtmine äratas negatiivseid emotsioone.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee