Foto: akg-images/Scanpix
Eesti
1. september 2021, 00:03

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti reageeris II ilmasõja algamisele (1)

Täna 1939. aastal marssisid Saksa väed üle Poola piiri. II maailmasõda oli alanud.

„Eesti jääb valjult erapooletuks,“ andis propagandaminister Ants Oidermaa eestlastele õhtuses raadioesinemises riigivõimu ametliku seisukoha teada. „Meie rahvas jätkab oma tööd ja tegutsemist rahulikult edasi täie teadmisega, et vabariigi valitsus on alatiselt valvel, jälgib sündmuste arengut teraselt ja ei jäta midagi õigel ajal tegemata. et Eesti riigi ja rahva heaolu eest oleks hoolitsetud nii, nagu seda nõuab sündmuste käik.“

Propagandaliku rahumeelsuse kõrval olid seevastu märksa ärevamad kõrgemad sõjaväelased kogunenud kohe hommikul ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri juurde, et arutada vajalikke ettevaatus- ja julgestusabinõusid. Esimesena torkas pähe üldmobilisatsioon, mis otsustati küll valitsuse hooleks jätta. Too otsustaski 2. septembril, et selle järele pole vajadust. Küll aga pikendati nii mõnegi väeliigi reservväelaste kordusõppustel viibimise aega ning anti maa-, mere- ja õhuväele korraldus Eesti piiridel valvet ja vaatlusi tugevdada. Sel juhul aga, kui sõdivate poolte sõjaväelased või lennukid peaksid saabuma meie maa-alale või sõjalaevad rannavetesse, tuleb talitada vastavalt seadustele – kohe interneerida.

Laidoner lõpetas koosoleku, öeldes: „Uus inimsoo draama on alanud, keegi ei tea ega oska ette näha, millega see lõpeb. Kuid üks on kindel – sõjast tuleb välja uus, teine maailm, mis ei sarnane olemasolevale.“