Augustiputš Eestis.
Foto: 3arhiiv20AUG91P16.JPGTõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Rootsi oodanud 10 000 balti põgenikku (7)
Oli laupäev, 21. juuni 1991. Pihkva dessantväelased seisid veel nõutult Tallinna teletorni juures, kui ETA saatis laiali uudise, mis ajalehtedesse jõudis järgmisel päeval, kui Pihkva sõdurid olid lahkumas ning Island ja Leedu tunnustasid Eesti Vabariiki: „Umbes 40 inimest Baltikumist palusid kolmapäeval Rootsis poliitilist varjupaika ja 20 pikendasid siin oma viisasid. Politsei andmeil olid enamik neist eestlased. Valmistudes vastu võtma suurt põgenikevoolu on Rootsi võimud teinud tühjaks põgenikelaagreid Lõuna-Rootsis. Peaminister Ingvar Carlsson on rääkinud võimalusest võtta Balti riikidest vastu 10 000 põgenikku.“
Seda ei läinud vaja, sest ka Rootsi tunnustas juba augustis Eesti iseseisvust.
Mõnevõrra hiljem kirjutaski Vaba Eesti Sõna: „Varemalt said Nõukogude Liidu kodanikud asüüli pea automaatselt. Nüüd on olukorrad aga muutunud ja suurem osa asüülitaotlejaid saadetakse tagasi. Vene kodakondsust kannavad praegu ka okupeeritud Eesti kodanikud, mispärast nad alluvad üldkorraldusele ja tuleb arvestada vähese lootusega Rootsis elamisloa saamiseks.“
Erandeid siiski tehti. Eriti pärast seda, kui 1991. aasta sügisel sai Rootsi peaministriks Carl Bildt.
Alles 2002. aastal teatati, et läbi vaadati Balti riikide kodanike 149 asüülitaotlust ja kõik jäeti rahuldamata. Järgmisel aastal langes kohe poliitilise asüüli taotlejate arv kolmandikule varasemast.
Kommentaarid