Augustiputši päev Eestis, 19. august 1991.
Foto: Erik Prozes / ETA / Õhtuleht arhiivTõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas putši esimene päev Eestis välja nägi
Hommikul ei saanud ilma üle kurta. Tallinnas oli 19. augustil 30 aastat tagasi 13 kraadi sooja, vihma ei sadanud. Mõni oli juba kuulanud Soome uudiseid ja teadis Mihhail Gorbatšovi tervislikel põhjustel tagasiastumisest, kuid Moskva mängis vaid muusikat, kuni tuli teade NSV Liidu riikliku erakorralise olukorra komitee moodustamisest Janajevi värisevate kätega.
Eestis oli rahulik, kuni kella 11 paiku helistas Balti sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Fjodor Kuzmin Arnold Rüütlile ning nõudis kõigi omakaitseliste relvastatud üksuste laialisaatmist, koosolekute keelustamist ja elanikelt relvade äravõtmist.
Jaanuaris moodustatud Eesti erakorraline kaitsenõukogu kutsus rahvast meelekindlusele ja kinnitas, et endiseks jääb kurss Eesti iseseisvuse taastamisele. Vabaduse väljakul asuti ette valmistama meeleavaldust. Päeval maandus Tallinnas IL-76 poolesaja sõduriga, keda peeti esimesteks väljast siia jõudnud dessantväelasteks. Järgmisel päeval selgitati aga ülemnõukogus, et lennukiga toodi Tallinna lisatoetust piirivalvuritele. Oodati teisigi lennukeid, neid aga ei tulnud.
Ülemnõukogult tuli üleskutse Eesti rahvale minna valvele televisiooni- ja raadiomaja juurde. „Vaid rahva üksmeelne, rahulik ja meelekindel kohalolek saab tõkestada mistahes vägivalda ning ära hoida meie riigi infotuiksoonte läbilõikamist…“
Õhtul hakkasid Pihkvast liikuma soomuskolonnid.
Kommentaarid (0)