Maailm

KRAHH AFGANISTANIS: ka Nõukogude Liit ei suutnud islamirühmitusi alistada (1)

Aare Kartau, 18. august 2021 14:43

Islamivõitlejad kasutasid Afganistanis Nõukogude sõdurite vastu partisanisõja taktikat.

Foto: Wikimedia Commons

1979. aasta lõpus tungisid Nõukogude Liidu väed Afganistani. Sissetungi ajendiks oli kommunistliku valitsuse toetamine võitluses islamistlike rühmitustega. Aastatega sai selgeks, et mässuliste vastu võitlemine on oodatust tunduvalt keerulisem, kuna mudžahiide ehk moslemitest ususõdalasi toetasid paljud välisriigid. Nõukogude Liit lahkus lõplikult Afganistanist 1989. aasta veebruaris. Veidi enam kui üheksa aastaga ei saavutatud midagi – pigem vastupidi, sest konflikt andis tõuke Nõukogude Liidu lagunemiseks.

Suure osa 20. sajandist valitses Afganistani kuningas Zahir Shah. Lausa 40 aastat riigi eesotsas seisnud monarh pani ameti maha demokraatlike muutuste tuules 1973. aastal, mil võimu haaras tsentristlik valitsus. Selle eesotsas seisis presidendina kuninga nõbu ja varem peaministriametit pidanud Daoud Khan. Autokraatselt valitsenud, ent mitmeid progressiivseid reforme ellu viinud Khan vaatas Nõukogude Liidu poole küll sõbraliku pilguga, ent ei soovinud Afganistani poliitika sidumist kumbagi külma sõja aegse suurjõuga. Viimastel valitsusaastatel üritas president riiki üha kasvava Nõukogude mõju alt minema viia, mis tekitas Moskvas ärevust – kardeti, et riik läheneb USA-le ja läänemaailmale. 1977. aastal külastas Khan Moskvat ja põrutas toonasele NSVLi juhile Leonid Brežnevile, et Nõukogude Liidul ei lubata kunagi Afganistani elu dikteerida. Aasta hiljem toimus Afganistanis riigipööre, Khan tapeti ja võimule tuli kommunistlik valitsus.

Samal teemal

10.08.2021
OHJELDAMATU TALIBAN: Afganistanis jõuliselt naasva islamiliikumise lõi ühesilmne vaimulik

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee