Ülikooli raamatukogu kolis üles Toomemäele just täna 1806. aastal.

Foto: Elen Kontkar
Eesti
18. august 2021, 00:09

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas ülikooli raamatukogu toomkirikusse kolis

„Ülepea on siin tegemist valikuga, kas Tartu saab tavalise lugemissaali, nagu neid on sadu, või siis Põhjamaade ühe huvitavaima raamatukogu,“ kirjutas Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor Karl Morgenstern rektor Georg Friedrich Parrot'le 1803. aasta algul. Pea 40 aastat raamatukogu juhtinud Morgenstern tahtis teha mäluasutuse, millel oleks tähtsust kogu Euroopas.

Esimene laenutus oli raamatukogus tehtud juba enne seda kirja, 23. juunil 1802. Kogudes oli siis praegusega võrreldes päris tühine arv teoseid, 4000 ringis, ja tookord mõlkus alles mõtteis raamatukogule oma asupaiga rajamine – seda üles toomkiriku varemetesse, kuhu ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause oli kavandamas endise pühapaiga kooriossa ruume.

Kui Joosep Toots läks sinna rohkem kui sajand tagasi Seitsmendat Moosese raamatut otsima ega leidnud seda, siis olevat raamatukogus olnud umbes pool miljonit raamatut – Gutenbergi aegadest peale – ja tallel ka esimene Venemaal ilmunud raamat. Ivan Julma lauakellast rääkimata.

Esiti täienes raamatukogu peamiselt eraennetuste toel. Krahvinna Maria Aurora von Lestocq (sündinud paruness von Mengden) üksi annetas 1800. aastal umbkaudu 350 köidet. Kogude täiendamine sai uut hoogu juurde mõni aasta hiljem, kui raamatukogu sai oma eelarve ja lõi sidemed raamatukauplustega.

Kui Wikipediat uskuda, siis kolis ülikooli raamatukogu üles Toomemäele just täna 1806. aastal.

1982. aastal kolis raamatukogu uude hoonesse.

Foto: Aldo Luud