Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Pärnus võltsiti tuhandeid Läti münte (3)
„Kahtlemata oli ta kuldsete kätega mees,“ tunnistas kaitsepolitsei Pärnu osakonna direktor 15. augustil 1995 Eesti Päevalehele. Nimelt tabati siis 30. eluaastates mees, kes oli teinud Läti kahelatiste müntide valmistamiseks lehma kujutisega matriitsi. Ta jõudis neid tinast toota 3000 ringis. Toona maksis üks Läti latt umbes 21 krooni ja teenistus olnuks päris korralik, kui osav mees tegutsenuks üksi. Seda enam, et ta polnud varem kordagi politsei vaatevälja sattunud.
Nüüd oli tal aga abilisi ja see viiski ettevõtmise põhja – kui on mitu teadjat, siis lobiseb keegi ikka midagi välja, kui ta pole ka lausa politsei agent. Toonane kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl kinnitas, et võltslattide tegemise ja levitamisega on seotud vähemalt neli inimest ja rahapaja kohta käiv vihje saadi mõnes Eesti linnas hoopis lätlaste käest. Algul otsiti Valgast, siis Lääne-Eesti väikelinnadest ja lõpuks peatus pilk Pärnul. Võltsmünte võinuks küll ämbrite kaupa ära võtta, aga see-eest uuriti ja jälgiti kõike pikalt: oli ju vaja üles leida masin, millega noid tehti. Polnudki midagi keerulist, sest viimane koosnes kahest metallsilindrist ja veel mõnest detailist. Lahti võetult poleks arugi saanud, et selles on midagi kahtlast. Samas oleks matriits muidugi seadme eesmärgi ära näidanud.
Libamünte aga oleks võinud igaüks üpris lihtsalt ära tunda – kui servapidi üle paberilehe tõmmata, siis jääb tume jälg järele. Aga kes see siis viitsis seda kontrollida.
Kommentaarid