Foto: Panthermedia/Scanpix
Eesti
31. juuli 2021, 00:14

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti soomusmasinate pärast kohut käis

„Kaitseväelased võtsid Tallinna äärelinna parklas valve alla 21 soomusmasinat,“ kirjutas Päevaleht 31. juulil 1992. „Selgus, et masinad kuuluvad aktsiaseltsile E&R, kes omandas need Arzamassist ning kavatses edasi müüa Läände. Kuna soomusmasinad (BTR-80) olid saatedokumentides kirjas tavaliste veoautodena, otsustati soomukid konfiskeerida kui tavaline salakaup. Masinad on täiesti uued, ent ilma relvastuse ja raadiojaamadeta. Ühe soomuki hinnaks on määratud 20 000 dollarit. Linnuvabriku lähedal on avastatud veel 28 soomusmasinat. Need on tunduvalt vanemad, hetkel selgitatakse välja nende päritolu.“

Pärast soomusmasinate konfiskeerimist algas kuus aastat kestnud kohtuskäimine. Algul nõudis Vene kapitalil põhinev E&R nende tagastamist, kuid loobus siis sellest. Masinad olid ju mitu aastat kaitseväes kasutuses olnud ja seega amortiseerunud. Otsus BTRid konfiskeerida tehti Tiit Vähi esimese valitsuse ajal ning kohtuskäimise kõrghetkel kasutas neid Kalevi pataljon ja näitas neid igal aastal ka kaitseväe paraadil.

Kohus otsustas lõpuks 1998. aasta juuni alguses, et valitsus peab maksma E&Rile 46,1 miljonit tollast krooni. Raha maksmise katteallikad pidid olema valitsuse reservfond ja järgmise aasta kaitse-eelarve, kus plaaniti kaitseväele varustuse ostmiseks 280 miljonit krooni. Advokaadid hakkasid aga rääkima maksegraafikust.