Maailm

TAPATALGUD SUDEEDIMAAL: vihased tšehhid hakkasid pärast sõda sakslasi lintšima 

Aare Kartau, 31. juuli 2021 13:17

Sudeedisakslased saadeti pärast sõda Tšehhoslovakkia äärealadelt välja.

Foto: Vida Press

1945. aasta 31. juuli pärastlõunal käis Tšehhoslovakkia põhjapoolses Usti nad Labemi linnas tugev kärgatus. Tegemist oli plahvatusega Krasne Brezno linnaosas asunud laskemoonalaos. Surma sai 27 inimest, kellest seitse kuulusid etniliselt tšehhide hulka. Äsja natside ikke alt vabanenud tšehhid süüdistasid juhtunus sakslasi ja hakkasid neid tänavatel massiliselt tapma. Ametlikult suri 43 sakslast, ent erinevatel andmetel võis ohvrite arv ulatuda lausa tuhandeteni.

Euroopa pinnal lõppes II maailmasõda juba 1945. aasta mais, mil Saksamaa relvajõudude ülemjuhatus teatas kapituleerumisest. Peagi asus Tšehhoslovakkia enne sõda Natsi-Saksamaaga liidetud Sudeedimaalt välja saatma miljoneid piirkonnas elavaid sakslasi. Viimased pidid pärast sõda kandma valgeid käepaelu, mistõttu paistsid nad muude inimeste seas selgelt välja – sarnast eristamist kasutasid natsid ise varem Euroopas juutide puhul, kes pidid kandma taaveti tähte kujutavaid kollaseid käepaelu või rinnamärki.

Samal teemal

11.08.1998
Saksa parempoolsed ootavad tšehhidelt lepitust

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee