Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas korraldati brittidega Vabadussõja võlgu (4)

Tõnis Erilaid, 24. juuli 2021 00:06

Foto: Panthermedia/Scanpix

„24. juuliks jõudis meie võlaküsimuse korraldamine niikaugele, et samal päeval kirjutati Londonis alla leping Eesti võla kohta. Lepingu järele tasub Eesti selle võla Britile 30 aasta kestes. Võlg tekkis teatavasti Vabadussõja ajal Inglismaalt saadud varustuse eest,“ teatas Waba Maa 29. juulil 1925.

Nagu sarnase võlaga Ühendriikide ees, ei läinud libedalt ka inglastele maksmine. Viimases wabariigiaegses riigivõlgade ülevaates 1. jaanuaril 1940 seisab, et sõjavõlgadest on briti valitsusele maksmata nii toitlusvõlg (algsumma 251 000 naela, millest jääk 218 156 ehk üle 3,7 miljoni krooni) kui ka sõjavarustusvõlg (835 418 naela ehk 14 410 971 krooni).

Peaaegu kõik Vabadussõja ajal saadud relvad pärinesidki Suurbritanniast. Muu hulgas 64 000 tuttuut Vene Mossini vintpüssi, mis olid kaitseväes osalt kasutuses veel kolmekümnendate aastate lõpul, 1000 Lewise ja Madseni kuulipildujat, 79 suurtükki ja 29 lennukit. Ka Soome andis sõjategevuse alguses meile mitu tuhat vintpüssi, padruneid ja 24 suurtükki, millega suudeti 1918. aasta jaanuaris vastupealetungi alustada.

Võib öelda, et tänu lääne relvadele ning USA kütusele ja toidule Vabadussõda ülepea võideti. Kõik osteti võlgu, aga see jäigi suuresti tagasi maksmata. 2007. aastal arvestati, et kokku olime USAle ja Inglismaale võlgu veel umbes seitse miljardit krooni ehk kümnendiku toonasest aastasest riigieelarvest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee