Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas saja-aastane talumees krahviga protsessis 

Tõnis Erilaid, 23. juuli 2021 00:09

Aa mõis.

Foto: Mati Hiis

„Kõrge Purtse kalda ja mere vahel on liivaluitel väike armetu onnikene, mis on püstitatud täpselt Püssi ja Aa mõisade piirjoonele. See on Viru ranniku omapärasema elaniku, ligi 100aastase Jüri Sope kodu,“ kirjutab Tallinna Post 1936. aasta juulis.

Jüri ehitanud hüti mõisniku loata XIX sajandi teisel poolel, kui härra keeldus andmast talle eluaseme tarvis maalappi. Sai jultumuse eest koguni mõisaõuel peksa. Mõneks ajaks kadus mees silmist, kuni leiti metsast koopast. Sealt aeti ta vitsaähvardusel minema. Lõpuks ehitas randa uhutud palgijuppidest hüti liivikule vaid mõne meetri kaugusele lainetest. Ega Püssi krahv teda sealgi tahtnud rahule jätta, aga ümbruse ärksamate inimeste soovitusel kaebas Jüri härra omavoli eest kohtusse, sest mõisamaa ulatus kaardi järgi täpselt panga servani. Varem selle all maad ei olnud. Ajapikku kandis aga meri sinna liiva, valduse kaarti üle ei vaadatud ja tekkinud riba jäi eikellegimaaks. Jüril oli õigus oma hütt sinna ehitada, otsustas kohus. Seda enam, et too seisis täpselt Püssi ja Aa mõisade piirijoonel ning Aa härra ei kippunud Jüriga vaidlema.

Tuld ja tõrva pritsiv Püssi krahv keelanud nüüd Jüri abistamise. Isegi toitu ei tohtinud keegi talle müüa. Aga salaja tehti seda ometi.

Tallinna Post märgib 1936. aastal, et enamasti voodis lamavale Jürile piisab paarikroonisest pensionist, mida riik talle maksab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee