Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas maalavadel suviti erootika möllas (1)
Labane jant ja erootika on need, mis suviti tõmbavad maalavade esise rahvast täis, kurdab Nool läinud sajandi 30. aastatel. „Varem olid maaühingute patroonideks pastorid, köstrid ja teised kihelkonna auväärsemad mehed, kes iga lavateost tsenseerisid valju kõlblusmõõdupuuga. Nüüd on eesotsas noored, äsja linnast tulnud haritlased ja need juba teavad, kuis rahvast peole meelitada.“
Ühes Tartumaa maaseltsimajas olla mängitud „Mikumärdit“. Seal lõi karjaplika Emmi sulast võrgutades mantlihõlmad lahti ja näitas talle oma alasti ihu. Silvia Seliohviga kurameerides läks asi veel kaugemale. „Kogemata“ hargnesid kleidinööbid ja püksipael ja Seliohv pidi Silvat ära kandes tema paljastest puusadest kinni hoidma. Kusagil külalaval olevat lastud murueide tütreid peaaegu alasti tantsida, ainult loor üle õla heidetud. Samasugust võtet tarvitati Kitzbergi „Kaval Antsu ja Vanapaganat“ mängides, kirjutab Noole vaatleja, tuues näiteid kombetuist külalavastusist, mille esirinnas on sellised tükid nagu „Jalgade iludusvõistlus“, „Rahamees ja baaridaam (kabinetis)“ ja „Tants Eva ülikonnas“.
„Valitseb arvamine, nagu oleks maapiigad säärasteks stseenideks liiga tagasihoidlikud, kuid viimasel ajal on maalgi palju sarnast elementi, kes lava huvides ei kohku millegi ees tagasi. Valjema kõlblustundega isikuid võiks trööstida ainult asjaolu, et „kangemaid“ stseene etendati hämaras valguses.“
Kommentaarid