Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Munamäe vaatetorn pidulikult avati 

Tõnis Erilaid, täna 00:03

Suur Munamägi on kandnud vaatetorni juba paar sajandit, kui uskuda, et 1812. aastal ehitasid vene soldatid sinna esimese. Kindlamalt on teada, et kohalik kõrtsmik tegi XIX sajandil kaheksa meetri kõrguse torni, et viina- ja õlleäri paremini läheks.

Suur Munamägi on kandnud vaatetorni juba paar sajandit, kui uskuda, et 1812. aastal ehitasid vene soldatid sinna esimese. Kindlamalt on teada, et kohalik kõrtsmik tegi XIX sajandil kaheksa meetri kõrguse torni, et viina- ja õlleäri paremini läheks.

Täiesti ametlik torn sai valmis 1825. aasta jaanipäevaks. Rahvast lasti küll 17 meetri kõrgusele üles, kuid vihm segas pidulikku avamist, mis tehti alles 19. juulil. „See kord oli ilm parem, kui seda loota usaldati,“ rõõmustas Postimees. „Rahvast voolas Munamäele nii Võrust kui ka ümbruskonnast ja Võru autobussidel oli tegemist, et rahuldada Munamäele sõitjate soove.“ Juba on ka tornivaht palgatud, mäepealne korrastatud ning jalateid tehtud, märkisid ajalehed. Pileteid oli avamisele müüdud üle 1000, aga rahvast oli julgesti kaks korda rohkem. Ajalehed kurvastasid, et torni pääsemine üsna vaevaliseks oli muutunud. Peale ametlike kõnede tehti näitemänge ja muusikat esitas 7. jalaväepolgu orkester. Kaja ei julgenud küll öelda, et pidu peeti Eesti kõrgeimal mäel. Piirdus tagasihoidliku väitega: see on kõrgem tipp Haanja – Marienbergi (Aluksne kõrgustik?) – Peebolgi ahelikus.

Esimene kivist vaatetorn sai valmis vahetult enne sõda, 1939. aastal. Seda 25,7 meetri kõrgust torni on hiljem mitmel korral kõrgemaks ehitatud, nii et selge ilmaga peaks sealt kokku 346,7 meetri kõrguselt nägema vähemalt poolesaja kilomeetri taha.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee