JUULIS AJALOOS: Tartu linn läks põlema

1775 - Tartu põleb!

6. juulil 1775. aastal läks põlema Tartu linn – praegusel aadressil Rüütli tänav 17 pruulis matemaatikaõpetaja koolimaja kõrvalhoones õlut ning selle käigus leek lahvataski. Tuul kandis kahjutule kiiresti kesklinna ning üle puidust sildade levis see ka teisele poole Emajõge. Häving oli täielik – maha põles kaks kolmandikku linnast ehk ligikaudu 300 hoonet. Uus Tartu linnasüda ehitati aga klassitsistlikus stiilis ning see on suures osas säilinud tänapäevani.

1862 - „Kalevipoeg“ massidesse!

Kõigepealt ilmus meie rahvuseepos kallihinnalise teadusväljaandena (1857–1861), hiljem tekkis vajadus ka rahvaliku versiooni järele. Selleks, et rahvaväljaannet finantseerida, asuti tegema eeltellimusi. See ei edenenud kuigi ladusalt, sest eriti kirikuõpetajad olid väga tõrksad ja osavõtmatud. Siiski saadi asjad nii kaugele, et eepos läks Soome linnas Kuopios trükki ning ilmus 6. juulil 1862. aastal. Eepost trükiti kokku 1000 eksemplari.

1870 - Vaimult suured eestlased

Juuli keskpaigas 1870 pidasid ärkamisaegsed tegelased kaks päeva Helmes ja Tarvastus nõu. Kohtumiste tuntuimaks hetkeks oli kindlasti Jakob Hurda peetud kõne „Meie koolitatud ja haritud meestest“. Sellest kõnest on pärit Hurda mõttetera: „Kuna me pole suured jõult ega arvult, siis peame saama suureks oma vaimult ja kultuurilt.“ Mõttetera polnud küll originaalne, kuid Hurt sai oma kõne eest kiita nii Johann Voldemar Jannsenilt kui ka Carl Robert Jakobsonilt.

1912 - Esimene tähesõit

Juuli algul 1912 said inimesed näha esimest Eesti- ja Liivimaad läbinud rahvusvahelist autode võidusõitu ehk tähesõitu (niinimetatud keisrisõitu). See kulges marsruudil Peterburi–Narva–TallinnTartu–Riia. Tähesõidu korraldas Venemaa Imperaatorliku Automobillistide Ühing. Teada on ka see, et sõidul osales 19 autot.

Foto: https://www.muis.ee/museaalview/3894826

1935 - Narva mošee

Islamiusk jõudis Eestisse Vene keisririigi algul siia saabunud tatarlastega. Eriti aktiivseks muutus tatarlastest kaupmeeste tegevus 19. sajandi keskel ning nende keskuseks kujunes Narva linn. 1928. aastal registreeriti Narvas ka esimene islami kogudus Eesti vabariigis. Korjandustega koguti raha ning 29. juulil 1935 avati Kiriku tänaval Eesti esimene mošee. Selle tegevus lõppes Narva hävitamisega 1944. aastal.

1965 - Lenini ordeni kavaler

Kõrgeid ordeneid jagati nõukogude ajal ka liiduvabariikidele. Eesti NSV-l oli sellist õnne kolmel korral. Kuivõrd 1965. aastal tähistati ENSV 25. aastapäeva, anti meie liiduvabariigile Lenini orden. 1972. aastal anti Eesti NSV-le (samal päeval kui teistelegi liiduvabariikidele) Rahvaste Sõpruse orden ning 1980. aastal Oktoobrirevolutsiooni orden.

1990 - Täielik pettumus päikesevarjutusest

22. juulil 1990 sai Eestis viimati jälgida täielikku päikesevarjutust. Eriti hästi jälgitav olnuks see riigi loodeosas. Päikesevarjutuse tipphetk oli natuke enne kella viite hommikul. Samas osutus täielik päikesevarjutus tuhandetele varahommikul ärganutele pettumuseks, kuna ilm oli pilves ja udune. Seetõttu nägid inimesed ainult, kuidas järsku läks kottpimedaks ning sama äkki valgeks tagasi. Siiski ei maksa heita meelt, sest järgmine täielik päikesevarjutus on Eestis juba aastal 2126!