Erdellide kabel Taagepera Ala kalmistul.Foto: Elmo Riig / Sakala / Scanpix
Kristin Aasma 22. juuli 2021 11:39

Patküla mõisa rendihärra ja Roobe mõisa pärishärra Mats Erdell olnud igati mõisniku mõõtu mees, ehkki oli puhastverd mulk ja kandis ka mõisnikuna auga Mulgi rahvarõivaid. Rahvasuu kujutab teda ajastu- ja kombekohase mõisahärrana, kes kasutanud koguni esimese öö õigust. Patküla tõllahoone peal olevat tal olnud isegi eriline kamber, kus neitsid pruudikorras käinud. Siiski ei saa välistada, et rahvasuu on omistanud Matsile lihtsalt mõisnikule väärilise käitumismalli, et esimene eesti soost mõisahärra sakstele mingil moel alla ei jääks.

Aadliseisusesse oli mehi pärisorjuses talumeeste (mitte küll eestlaste) seast Rootsi ja Vene võimu ajal kerkinud ennegi – aadlikest mõisnike sekka tõusid sõjaliste teenete eest siinmail näiteks vennad Jöristid, kes 17. sajandi lõpul vabatahtlikena Rootsi sõjaväkke astusid, ning Katariina II aegne ratsaväekindral Johann von Michelsohnen. Ka eestlastest ülikuid sulandus Liivimaa kujuneva aadelkonna sekka juba keskajal. Eesti soost mõisnikest aga tollal kõnelda ei saanud – paljud neist aadlisuguvõsadest surid välja või saksastusid täielikult. Need, kes üritasid maarahva asja ajada, hävitati.