Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Pärnu kohtumajas kärgatas plahvatus (1)
Kohtuametnik Emilie Stafenau hakkas sättima asitõendeid ja puutus ka pakki, kuhu oli pandud väljapetmistega kuulsust kogunud, teemeistrina esinedes talumeestelt hulga raha altkäemaksuks saanud ja hiljuti vahistatud Eduard Kadolt ära võetud mängubrauning ja 36 arvatavat paukpadrunit.
Oli neljapäev, 9. juuli 1931. aastal ja kell näitas 12.15, kui kostis plahvatusemürts. Seejärel kõlasid naise karjed.
„Plahvatus oli nii tugevajõuline, et ümbruskonna majade aknad põrusid. Ka tekkis palju suitsu, mis kantseleiaknast välja pääsedes kohale ruttavas publikus arvamust tekitas, nagu oleks plahvatusele tulekahju järgnenud. Kantselei oli tublisti kannatada saanud. Purustatud oli mööbel, aktid katki rebitud,“ kirjutas 11. juulil Vaba Eesti.
Pärnu Päewaleht lisas: „Seni seletamatul kombel lõhkesid pakis olnud padrunid. Plahvatuse juures sai tõsisemaid vigastusi preili Emilie Stafenau, kellelt lõhkevad padrunid olid rebinud riideid ja sünnitanud põletushaavu näol, kehal ja juustes. Tõsisemalt olid saanud kannatada silmad. Haavatu toimetati linnahaiglasse. Et plahvatus oli võrdlemisi tugevajõuline, siis arvatakse, et mängubrauningu juures olnud padrunid ei olnud täidetud harilikult, vaid mingi tugevamajõulise lõhkeainega.“
Postimees kirjutas hiljem, et siiani pole saadud selgust, mis põhjusel plahvatus tekkis ja miks süütuina tundunud padrunid põrgumasina kombel lõhkesid.
Kommentaarid