Saunikute juurest avanev vaade Mäe ja Oru talule on eriline.

Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti
8. juuli 2021, 17:14

Kirjanduslik Eesti: Tammsaare jälgedes seigeldes (3)

A. H. Tammsaare sünnikodu Vargamäel on paik, kus iga eestlane võiks kord elus ikka ära käia.

Vargamäele tasub retk ette võtta juba ainuüksi selle pärast, et näha ära meie ühe olulisema romaani „Tõde ja õigus“ tegevuskohad.

„„Seal ta ongi, see Vargamäe,“ lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. „Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt see männitükk seal kõrgel mäe otsas on meie oma: igavesed vanad jändrikud teised, mõned poolkuivad juba.“ See on Eesti kirjandusklassika üks tuntumaid kui mitte kõige tuntum tsitaat, Vargamäe Andrese sõnad oma uude kodukohta saabudes.

Vargamäele saabumise hetk on tegelikult eriline igaühele. Igaüks saab justkui võimaluse olla sel hetkel ise Vargamäe Andres... Ohoo-tunded peaks igal juhul tekkima, neist esimene võib olla hetk, kui avastad, et Oru talu ei olekski justkui väga orus, üsna samal tasapinnal Mäe taluga. Ons aeg siin teinud korrektiive?

Üks asi on „Tõde ja õigust“ lugeda, teine näha Tanel Toomi suurepärast filmi, aga õige tunnetuse saab ikkagi ainult päris Vargamäel. Uudistada püsinäitust 1934. aastal kirjaniku venna Augusti ehitatud peamajas, tunda taastatud rehetares suitsulõhna...

Kahtlemata on just Toomi suurfilm aidanud kaasa sellele, et Vargamäel ringi liikudes mõtted mõneti ootamatu ja uue suuna saavad. Nähes aidas kummalist punutist, ei suuda esmalt ehk aimatagi, et tegemist on õllerestiga. Ja kui see selgeks saanud, kangastuvad silme ees juba filmi Andres (Priit Loog) ja Pearu (Priit Võigemast) võtmas restist järjekordset pudelit kesvamärjukest. Või kui filmis on rehetares voodid otsaga seina ääres, siis praegu muuseumis on need vaatajate ette asetatud pikuti seinaga...

Ainuke kirjaniku isa Peeter Hanseni ehitatud hoone, mis on senini säilinud, on ait. Kuid 1945. aastal tulekahjus hävinud, aga 1976. aastal senisel kujul taastatud rehetare on ikkagi kahtlematult muuseumi pärl. Just selles hoones ka kirjanik sündis. Ah siis sellises korstnata suitsutares söödi, toodi lapsi ilmale ja luges Andres piiblit – saab külastaja jälle vaimusilmas kujutleda.

Rehetare ees aga seisab praegu must üsna suur rist, mis juhatab sisse muuseumi aastanäituse „Surma tõde ja elu õigus“. „Näitus aitab mõista, et surm on elu loomulik osa, ning avab „Tõe ja õiguse“ tegelaste hingeelu,“ on näituse kuraator Siiri Kvell öelnud. Näitusel saab aimu, et vägikaigast veeti ka enne surma, aga sedagi, kuidas minekuks valmistuti ja milline oli viimne pesu. Omaette meistriteos on näituse kujundus, mille on loonud OÜ Identity ja illustraator Maret Põldre. Tumedas rehealuses ja rasket teemat käsitleval näitusel on ka helge külg: valged illustratsioonid klaasil tekitavad omamoodi maagilise tunde.

Kui juba Vargamäel olla, tasub mõistagi uudistada ka teisi „Tõe ja õiguse“ tegevuspaika, näiteks Albu mõisa, Järva-Madise kirikut ja Albu vallamaja vastas olevaid Järva-Madise kõrtsi varemeid. Ja mõistagi Albu vallamaja ees A. H. Tammsaare ausammast, mis püstitati juba kirjaniku eluajal. Järva-Madise vanal surnuaial puhkavad kirjaniku vanemad, Andrese prototüüp Peeter Hansen ning Krõõda ja Mari prototüüp Ann Hansen. Mis veel omapärasem: samale kalmistule teisele poole peaalleed, nii paarikümne meetri kaugusele on sängitatud Pearu prototüüp Jakob Sikenberg ja ta naine. Ei saanud Andres ja Pearu teineteiseta ka teises ilmas…

Natuke ekslikult arvasin esmalt, et A. H. Tammsaare vanemate haudu tuleks otsida Järva-Madise kiriku juurest. Kiriku juures teel käru lükkav kohalik mees andis aga sõbralikult juhtnöörid vana kalmistu leidmiseks, mis asub kirikust umbes kilomeetri kaugusel. Mis aga tähelepanuväärsem, sama mees lisas: „Eile (2. juulil) oli Tammsaare ema Anna Hanseni sünniaastapäev.“ Jaa, lausa sellise täpsusega tunneb Järva-Madise rahvas oma piirkonna kuulsamaid isikuid.

Artikli koostamisel on kasutatud Vargamäe muuseumi kodulehe (vargamae.ee) infot.

——————————-

Teisi kirjanike muuseume

A. H. Tammsaare muuseum Tallinnas Kadriorus

Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum

Oskar Lutsu majamuuseum Tartus

Eduard Vilde muuseum Kadriorus

Koidula muuseum Pärnus

Betti Alveri muuseum Jõgeval

Liivi muuseum Alatskivi vallas

Muhu muuseum

Underi ja Tuglase kirjanduskeskus Tallinnas

Dr Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võrus

August Kitzbergi tubamuuseum Mulgimaal