Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas esimene leedi Tallinna külla tuli
Tollase Ühendriikide presidendi abikaasa Hillary Clinton jõudis Tallinna 8. juuli pärastlõunal 1996. Sõitis Ameerikast kohale toodud kuulikindla Chevrolet'ga, ööbis Olümpia hotelli 13. korrusel, imetles linna Toompea vaateplatvormilt, einestas oma riigi saatkonna eestvõttel Rataskaevu tänava rahvusrestoranis Vanaema Juures ja tantsis Madis Jürgeniga paljajalu reinlendrit. Nägi siin meie vahelduva ilma ka ära – oli nii päikest kui ka äikest.
Asjalikum osa visiidist oli seotud keskhaiglaga, mida sidus sõprus Washingtoni ülikooli haiglaga. Naistekliinikus öeldi Clintonile, et seal abistati esimest patsienti juba 1797. aastal, kui Ühendriigid alles ehitasid oma demokraatiat. Pildid, millel Clinton lapsukesi silitab, läksid maailma ajakirjanduses hästi peale.
Mingit rõhutatud ametlikku programmi proua Clintoni visiidil polnud. Ta sõitis mööda Euroopa riike, näitamaks Ühendriikide lippu ja selle kohalolekut Euroopas.
Tallinnas kõneles esimene leedi laiemale hulgale rahvusraamatukogus. Algul oli valikus Sakala keskus, aga see leiti ikka liialt punane olevat. Pealegi tuli raamatukogus saal pilgeni täis. Clinton lubas, et meid ei jäeta üksi ja tsiteeris Kristian Jaak Petersoni: „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes omale igavikku otsida…“
Clintonile meil meeldis. Ega siis muidu poleks ta tulnud siia ka hiljem senaatorina ja USA välisministrina.
Kommentaarid (0)