Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti oli tõesti sillaks Venemaale 

Tõnis Erilaid, 5. juuli 2021 00:22

Tallinna sadam.

Foto: Robin Roots

Täna täpselt 100 aastat tagasi kirjutas tollal veel Manchester Guardianiks kutsutud ajalehe tippreporter ja Briti välisluure agent Arthur Ransome muljeid vaatlusreisilt Tallinna sadamas.

„Ameeriklased arvavad Venemaaga kaubitsemise võimata olevat. Ometi jõuab kaup, mis nad Venemaa jaoks Tallinna sadamasse toovad, juba 24 tundi pärast seda, kui see siin maha pannakse, venelaste kätte,“ nendib Ransome.

„Tallinn, enne üks Venemaa tähtsamaid sadamaid, on nüüd sama tähtsuse omandanud, mis tal oli Hansa liidu ajal. Nüüd on Tallinn nagu varasemal ajal Venemaale läbikäigu kohaks. See on sadam, kuhu kaupmehed läänest oma laevu saadavad, vabaturg ja uks, kust Venemaa blokaadi järel taas kaupu saab. Sadamakail on tuhandeid ja tuhandeid atru, äkkeid ja muid põllutööriistu. Vagunid ja vedurid märgitud hiigeltähtedega „Kommunist“ ja „International“ – kahtlemata kihutustöö mõttes. Aga kes sellest hoolib? Nende masinate ehitus andis mõnelegi maale tööd, et oma tööstust vee peal hoida… Venemaale transiitkauba vedamine Tallinna kaudu maksab Eesti raudteede üldkulud üksi ära… On tunda, et ma vaatlen nähtavat Euroopa terveks saamist ehk vähemalt tõsist püüet paranemiseks, mis on võimalikuks saanud Eesti julge rahupoliitika läbi,“ kirjutab Ransome.

„See on õige tee. Ükski neist laevadest ei vea püssisid. Kõik toovad asju, mis kustutavad ida nälga ja kaotavad lääne tööpuudust.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee