Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti võinuks ehitada tuumapommikesi (1)

Tõnis Erilaid, 29. juuni 2021 00:19
Foto: AP/Scanpix

„Rahvusvaheline aatomiagentuur huvitub Eestis asuvatest tuumamaterjalidest, kuna Eesti on kantud nende riikide hulka, kus põhimõtteliselt on võimalik toota tuumarelva või selle komponente. Kaks aatomiagentuuri spetsialisti töötasid juuni keskel Eestis, muu hulgas ka Sillamäel ja koostasid ettekande, mille sisu ei avalikustata,“ kirjutab Sõnumileht 29. juunil 1999.

„Aatomiagentuur huvitub sellistest tuumamaterjalidest, millest idee kohaselt võiks konstrueerida pommikesi ja mida tuleb seega rahvusvaheliselt deklareerida,“ ütles ajalehele lühikeses kommentaaris Eesti keskkonnaministeeriumi kiirgusspetsialist.

Omaaegne keskkonnaminister Tõnis Kaasik on kirjutanud 1999. aasta jaanuaris ajakirjas Luup, et tõenäoliselt valmistati just Sillamäel (või vähemalt sealsest uraanist) Nõukogude Liidu esimene tuumapomm, kuid sealsed töötajad olid siiski veendunud, et eksministri kirjutatu ei pea paika. Nende meelest polnud Sillamäe toodang kaugeltki piisav tuumarelva valmistamiseks. Arhiivides pole ka mingeid andmeid selle kohta, et tuumarelva oleks tervikuna Sillamäel kokku pandud.

Eesti astus rahvusvahelise aatomenergia agentuuri liikmeks varsti pärast taasiseseisvumist, 1992. aastal, ühines viivitamatult tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga ja viis aastat hiljem kaitsemeetmete lepinguga, mille täitmist aatomiagentuuri spetsialistid kontrollimas käisidki.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee