Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinn lõpuks uulid tänavateks vahetas (4)

Tõnis Erilaid, 26. juuni 2021 00:04

Tallinna tänav 20. sajandi alguses

Foto: ÕL arhiiv

„Liiklemisteede nimetusena Tallinnas oli seni tarvitusel uul. Mitmel pool mujal linnades ja alevites on liikumisteede nimetuseks tänav. Linnade Liidu algatusel kaalus küsimust Akadeemiline Emakeele Selts, asudes seisukohale, et linnade ja alevite liikumisteede nimetused tuleksid ühtlustada ja nimetada üldiselt tänavateks. Ka Tallinna linnavalitsus tegi nüüd otsuse, et uuli asemel võetakse ametlikult tarvitusele tänav,“ kirjutab Esmaspäev 1936. aastal. Sõda veneaegse uulitsaga oli ju kestnud Vabadussõjast saati.

Tallinn oli niigi juba pikalt kõhelnud. 1923. aastal oli kinnitatud tänavate nimestik, kuid paar aastat hiljem tehtud värskem variant nimetas juba vaid uulitsaid ja platse. Sedasi jäigi, kuid alates 1928. aastast kuni tolle värskema otsuseni, millest Esmaspäev räägib, oli hoopis kasutusel uudissõna uul.

Uulitsad ja tänavad olid vaheldumisi tarvitusel paljudes teisteski linnades. Vaid Tallinna külje all olev Nõmme ning Haapsalu, Kuressaare ja mõni teinegi asendas iseseisvuse tulles peaaegu kohe siltidel uulitsad tänavatega. Asi läks aeglaselt peamiselt mõne keelemehe vastuseisu tõttu. Nende meelest oli uulits ikkagi korrastatud linnaliiklustee, tänavad aga looklesid külades ja alevites aedade vahel korrastamatult.

Tartu jäigi oma uulitsaile 1939. aastani truuks. Seal oli ju suurem osa vabariigi keelemehi, kelle meelest passis see nimi ikka paremini.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee