Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis loeti kokku 1000 naiskurjategijat  

Tõnis Erilaid, 25. juuni 2021 00:02
Foto: Pixabay

„Eestis on registreeritud naiskurjategijaid tuhande ümber. Neist moodustavad suure enamuse vargad ja varastatud asjade kokkuostjad,“ kirjutab Esmaspäev 1929. aastal, toob mõne näite ning küsib seejärel: kuid mis teeb naise teinekord mõrtsukaks?

Ja vastab: „Põhjuseks naiste poolt toimitud veretööde puhul on enamuses armukadedus. Alistudes seksuaalsetele mõjutustele saadab naine korda jubedaid tegusid. See oli kirglik Poola veri, mis sundis Anna P. Toompeal tühjendama revolvri oma peigmehe, põllutööministeeriumi ametniku Karl O. pihta. Neil oli pikemat aega lähem vahekord. Anna lootis reaalsematele sidemetele, kuid siis muutis peigmees meelt ja hakkas sõbrutsema teisega ning kavatses sellega abielluda. Armukadeduse uss näris hüljatud pruudi südant. Ta meelitas Karli oma korterisse ja lasi seal maha.“

Naiskurjategijate koorekihti kuuluvaks aga peab Esmaspäev kedagi Lydia S-i, endise politseiametniku lahutatud naist.

„Võõra vara omandamise eest istus proua Lydia üle aasta vangis, kuid see ei ole vähendanud tema võluvust. Ta on naine-vampiir, suur südametemurdja, kellele mehed ei suuda vastu panna. Välimuselt on ta naiskurjategijate iluduskuninganna. Kui salakauba asjus oli vaja käia Soomes ja keegi teine ei pääsenud piiri- ja tollivalvest läbi, siis proua Lydial oli see kerge. Nüüd nähakse seda uhket daami askeldamas ühe populaarse juristi vennaga.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee