Vägagi loogiline: kärude muuseum asub Kärus!

„Alles hiljuti helistati Võrumaa raamatukogust ja öeldi, et Võrumaa pensionärid tahavad nii väga Käru muuseumi külastada. Inimesed tulevad siia igalt poolt – Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, muidugi ka Türilt ja Paidest,“ räägib muuseumi eestvedaja, peamiselt filmitegijana tuntud Aljona Suržikova.

Kõik sai alguse sellest, et Suržikova ostis 2012. aastal perega Kärusse maja ning leidis sealt palju vanu asju, näiteks raadioid, raamatuid, linu ja mänguasju, aga ka 1920. ja 1930. aastatest pärit käru. Kärude muuseumi idee tekkis mõned aastad hiljem, kui tal sündis kolmas laps. „Kuna meil juba mõned kärud olid, siis pakkusin välja kärude muuseumi,“ meenutab Suržikova. Tõeline läbimurre järgnes 2018. aastal, pärast Facebooki postitatud üleskutset üleliigsed kärud Kärru tuua, et neist muuseum teha. „Inimestele läks see korda! See on ju loogiline, et kärude muuseum on Kärus,“ tõdeb muuseumi eestvedaja. Tänu postitusele saadi kokku tervelt 60 käru. Nii algaski muuseumi enda ajalugu.

Suržikova sõnul on kollektsioonis üksjagu haruldusi, näiteks tema lemmik on 19. sajandi Pariisi kaksikute vanker. Kõige väärtuslikumad eksponaadid on aga ise meisterdatud vankrid-kärud. Näiteks on kogus 1930. aastatel ühes Eesti talus tehtud vanker. Oluline on märkida sedagi, et kärude muuseumis ei ole vaid lastekärud ja lastevankrid, kollektsiooni kuulub ka nukuvankreid ja aiakärusidki. Muuseumis on eksponeeritud 120–130 käru, lisaks on praegu avatud 25 eksponaadiga kaksikute ja kolmikute kärude näitus.

Aljona Suržikova sõnul hoiab muuseumi elus kogu kohalik kogukond, kuid eriti neli Käru naist, Eva, Liia, Riina ja Kaja, kes aitavad muuseumi korras hoida ja teevad ekskursioone. Kärusid aitavad otsida ja hooldada ka Suržikova abikaasa ja vanemad. Vanemate Lasnamäe kodust ongi saanud omamoodi töökoda. „Vanemad on teinud korda isegi kärud, mida arvatakse, et pole võimalik korda teha. Nad teevad kärudega lausa imesid!“ sõnab muuseumi eestvedaja.

Millised on tulevikuplaanid? Suržikova ütleb, et senine kollektsioon on plaanis arendada muuseumiks, kus oleks igast riigist vähemalt üks vanker või käru. Juba nüüd on 30 riigi käru või vanker olemas, aga pikk tee on veel minna. Kui praegu rendib muuseum ruume, siis tulevikus loodetakse saada päris oma maja.

Enne veel, kui sammud Käru poole seada, on võimalik läbi käia Lasnamäel Lindakivi keskuse fuajeest, kus eksponeeritakse juuni lõpuni valikut kärude ekspositsioonist. Tallinnas on kohal 22 käru ja vankrit. Neist erilisemad on kaks sõjaeelset Eesti nukuvankrit ja üks Inglise 19. sajandi nukuvanker. Samasugune vanker olla olnud ka viimase Vene keisri Nikolai II lastel.