Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestit erutas lootus raudteebussist (1)

„Raudteebussid võivad liinile tulla veel tänavu. Nendega pääseb näiteks Viljandisse praeguse diiselrongi kolmetunnise sõiduaja asemel alla kahe tunniga,“ teatas rõõmsalt Eesti Päevaleht 1997. aastal, lisades, et Eestis on vaja paarkümmend sellist 86 inimest mahutavat sõiduriista.

18. juunil 1997 teadis Sõnumileht, et pakkumisi raudteebusside valmistamiseks on teinud kolm Eesti ja Läti firmat. Kõige arvestatavam olevat Balti Laevaremonditehase oma, aga metalliettevõttel Daugavpilsi Tehas olevat juba septembris valmis koos soomlastega tehtud oma raudteebuss, mis kahtlemata meile huvi pakub.

Kuid Edelaraudtee nentis ometi, et kaks esimest raudteebussi ostetakse hoopis Rootsist. „Nende mitu korda ökonoomsemate veovahenditega loodetakse olemasolevat rongiparki märksa parandada,“ nentis toonane juhatuse esimees. „Üks raudteebuss läheb koos personali väljaõppe ja rattalaiuse ümbertegemisega maksma umbes 2,7 miljonit krooni.“

Balti Laevaremonditehas märkis, et ega nemadki Rootsist väga kaugele lähe. „Ette on nähtud kasutada Volvo kontserni mootoreid, salongisisustust ja teisi tarvikuid,“ teatas tehase esindaja, lubades, et mugavuse ja ökonoomsuse poolest oleks nende pakutud raudteebuss igal juhul parem lätlaste omast ja maksaks ligi kaks korda vähem, kui Lääne-Euroopas kasutatavad analoogid. „Esimene katseeksemplar saab valmis tuleva aasta esimesel poolel.“