„Kui ma saabusin Tallinna, jätsin pakid jaama ja läksin otsima inimest, kelle jaoks mul oli kiri ja kes elas Uue Kalamaja uul. nr. 8. Ent kui ma sinna tänavasse jõudsin, osutus, et kõik majad seal kannavad numbrit 8, ning mul ei jää muud üle kui käia majast majja ning pärida perekonnanime järgi Kääbat, sest just nii oli selle töölise nimi, kelle juures pidin peatuma. Kuid ometi ei suutnud ma teda leida,“ on enda kimbatust saabumisel kunagisse Revelisse meenutanud hilisem Nõukogude Liidu formaalne riigipea Mihhail Kalinin.
Kalinin teadis siiski, et otsitav töötab Raudteetehastes. „Ja kui siis selgus, et ma otsekohe ta korterit ei suuda leida, otsustasin minna Raudteetehastesse. Läksin pärast lõunavaheaega sisse sealt käigust, kust läksid töölisedki, ning tänu minu julgele ja rahulikule sammumisele ei küsitud minult läbipääsuluba ega mingit tõendit. Astusin otse treimistöökotta, kus Kääba töötas… Ta rääkis vene keelt halvasti, kuid ehtsa proletaarlase kombel võttis ta mind vastu väga südamlikult. Esialgu jäin ka tema juurde korterisse, makstes kaks rubla kuus – meid oli ühes toas neli või viis inimest.“
Kommentaarid (0)