Vene revolutsionäär Mihhail Kalinin Volta tehases tööpingi juures. Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv
Jaak Juske 22. juuni 2021 12:06

„Kui ma saabusin Tallinna, jätsin pakid jaama ja läksin otsima inimest, kelle jaoks mul oli kiri ja kes elas Uue Kalamaja uul. nr. 8. Ent kui ma sinna tänavasse jõudsin, osutus, et kõik majad seal kannavad numbrit 8, ning mul ei jää muud üle kui käia majast majja ning pärida perekonnanime järgi Kääbat, sest just nii oli selle töölise nimi, kelle juures pidin peatuma. Kuid ometi ei suutnud ma teda leida,“ on enda kimbatust saabumisel kunagisse Revelisse meenutanud hilisem Nõukogude Liidu formaalne riigipea Mihhail Kalinin.

Kalinin teadis siiski, et otsitav töötab Raudteetehastes. „Ja kui siis selgus, et ma otsekohe ta korterit ei suuda leida, otsustasin minna Raudteetehastesse. Läksin pärast lõunavaheaega sisse sealt käigust, kust läksid töölisedki, ning tänu minu julgele ja rahulikule sammumisele ei küsitud minult läbipääsuluba ega mingit tõendit. Astusin otse treimistöökotta, kus Kääba töötas… Ta rääkis vene keelt halvasti, kuid ehtsa proletaarlase kombel võttis ta mind vastu väga südamlikult. Esialgu jäin ka tema juurde korterisse, makstes kaks rubla kuus – meid oli ühes toas neli või viis inimest.“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon