Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas nudistid Tatari tänavale jõudsid (11)

Vabakehakultuuri ühingu nime all tegutsevad nudistid olid Kakumäel oma suvekolooniaid korraldanud, et aadamaülikonnas päikest võtta ja koguni sadamasilda ehitada. Kuigi buss Kakumäele käis ja jalutadagi oli vaid mõni kilomeeter, oldi mures siiski ka nende pärast, kes töö tõttu Tallinnast lahkuda ei saa.

„Tsinkograaf (Eduard) Talviku maja lame katus Tatari tänavas on aastaid olnud päikesekummardajate Mekaks – muidugi meestele ja naistele eraldi. Nüüd on vabakehakultuuri ühing leppinud majaperemehega kokku ja teatavatel kellaaegadel hakatakse seal iga päev korraldama ühispäikesevanne,“ kirjutas Tallinna Post 4. juunil 1933.

Alastilõbu ei kestnud kaua. 25. juunil 1938 kirjutab Esmaspäev: „Tallinnas on katuseaed Tatari tänava algul, kus oli omal ajal uhke „supelrand“ liiva ja dušiga. Aeda kasutasid alastikultuuri harrastajad, kel oli võimalus südalinnas end lageda taeva all uudishimuliste pilkude eest varjata. Praegu on tuul aiast suurema osa liivast välja puhunud, kuid majaomanikul kasvavad siin suurtes pottides persikud päris uhkelt. Ka nöörkiik ripub veel siin ja mäletab endisi lõbusaid aegu.“

Ega vabakehakultuuri ühingut ennast ka kauaks olnud. Liikmeid oli vähevõitu ja 1937. aastal nudistidel enam erilist tegevust ei olnudki. Ametivõimud peatasid 1939. aastal nende tegevuse ja nõukogude võimu tulles ei tahetud nudistidest kuuldagi.