Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas oleksime miljardiga vabaduse ostnud (3)

„Võib tekkida olukord, kus Gorbatšovi föderatsiooniga mitteliitujad (NSV Liidu) osad võivad oma vabaduse osta kõvas valuutas,“ arutleb Dagens Nyheter, kellele andis Ühendriikidest Eestisse tagasiteel olnud toonane välisminister Lennart Meri Rootsis tehtud vahemaandumise ajal intervjuu.

Sellest tegi 7. juunil 1991 lühiülevaate Stockholmi Eesti Päevaleht: „Oleme valmis end vabaks ostma, ütles Meri. Ta hindas kuluks veidi alla miljardi dollari. See olevat tema järgi parem kui võidelda tankidega. Eriti olukorras, kus neid tanke omal ei olegi.“

Tallinna jõudes ütles Meri, et taotleb rahvusvahelist vahendust, arbitraaži – juhuks, kui tekib olukord, kus Eesti ja N. Liit esitavad vastastikku arveid, märgib ajaleht. Ta oli sellest kirjutanud ka USA välisministrile James Bakerile, lisades, et Eesti on valmis maksma N. Liidule hüvitist täpselt nii palju, kui rahvusvaheline arbitraaž määrab. „Kuid me veel vaatame, kes kellele võlgu on,“ ütles Meri enesekindlalt.

Välisministri arutelud lähtusid parajasti avaldatud NSV Liidu plaanikomitee esimehe Dogužijevi kirjast, mis nõudis, et tõrksad liiduvabariigid peavad käituma liidust väljaastumisseaduse kohaselt, pidades kõnelusi, mis võivad kesta viis aastat. Kõik krediidid ja valuuta transaktsioonid blokeeritakse aga selleks ajaks.

Meri sõnul oli kiri Balti riikide vastu ilmselgelt vaenulik ja selles püüti luua majandusblokaadi.