Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis tegutsesid Palukeste pangad

Otsa lahti tehes teatas Tallinna öömisjoni selts 1931. aasta kevadel: „Ohverdage palukeste pangale. Meie seltsi ülesanne on aidata kõiki kodutuid. Et neile võimaldada mingisugust tööd oleme meie asunud igasuguste äraviskamiseks määratud asjade korjamisele, nagu vanapaber, kirjaümbrikud, ajalehed, vanad raamatud, riided, vana raud, nööriotsad, jalanõud, mööblid, laste mänguasjad ja muu, mida enam ei tarvitata. Sellega teie võimaldate paljudele tööta inimestele tööd, kes viibivad meie hoole all ja vähendate nende häda. Korjake ja annetage oma palukesed ainult palukeste pangale!“

Palukeste pank lubas ise asjad ära viia. Politseiprefektuur, linnaapteek, Puhk ja Pojad ning paljud teisedki võtsid enda kanda aga korjanduskastide ülespaneku.

Tartu järgnes oma Palukeste pangaga mõni aeg hiljem ja pärast vahepealset pausi tegi sellega uuesti algust Ühisabi – seda 1937. aastal. Eesmärk oli üsna sama, mis Tallinnas. Osa parematest asjadest lubasid eestvõtjad kohe annetuse saades puudustkannatajatele välja jagada.

1937. aasta sügisel avaldatud uues üleskutses lubati Tartu kvartalite kaupa asju otsides läbi käia: „See on kasulik, kui vabastatakse pööningud, sahvrid ja keldrid üleliigsest kolust kõrvaldades haiguste ja tule ohu!“