(Illustreeriv foto.)
Foto: Toomas VolmerTõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas puhkes skandaal 15 000 püstoli ümber (6)
Päris täpselt oli püstoleid, mille toll Tallinna sadamas ära võttis, küll 14 982. Päevaleht kirjutas 28. mail 1993, et linnakohus rahuldas lõpuks Iževski mehaanikatehase juures asuva riigiettevõtte Baikal hagi, tunnistades konfiskeeritud relvad spordipüstoliteks, mitte lahingurelvadeks, nagu kohtusaalis kinnitasid kaitsejõudude peastaap ja politseiamet.
Tolliamet teatas kohe, et kaebab otsuse edasi, ja tollane ajaleht Post märkis irooniliselt: ainult kretiin võib neid püstoleid spordirelvadeks pidada ja tegelikult on asi nii, et enamik relvi on piirivalvurite käes ja ei kujuta ette, kuidas neid tagasi saada. Kaitserelvadeks ei pidavat püstolid oma viletsa lasketabavuse tõttu siiski kõlbama.
Baikal nõudis miljon dollarit kahjutasu.
Postimees kirjutas 1996. aastal, et püstolid võeti küll 27. mail 1992 siseministeeriumi majanduskeskuses arvele, kuid juba kaks päeva hiljem alustati nende laialijagamist või müümist. Selleks aastaks oli laos veel vaid 890 püstolit. Püstolite müümise seaduslikkuse kontrolliks alustas kaitsepolitsei kiiresti kriminaalmenetlust.
Riigiprokurör Indrek Meelak ütles toona Postimehele, et Iževski püstolite puhul kasutati ära Eesti riigi soovi relvastada kiiresti piirivalve, kaitseväe ja Kaitseliidu ohvitserid, täitevamet ning üha suurenev politsei. „Selle kõige varjus püüdsidki mõned ametiisikud lõigata vaheltkasu,“ resümeeris Meelak.
Kommentaarid