Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Lenin elas Eestis koos Kerenskiga  (4)

Tõnis Erilaid, 19. mai 2021 00:19
Foto: Tiina Kõrtsini

Pärast Vabadussõda tabas eestlasi üllatus. Selgus, et peaaegu pooltel liidendatud Narva-taguse inimestel polnud liignimesid ja ei tahetud neid esiti saadagi. Pärast pikka selgitustööd otsustanud üks neist võtta perekonnanimeks Tolstoi ja kohe haarasid teisedki sellest kinni. Peagi tekkisid ka Žukovskid, Turgenevid, Lermontovid ja Gorkid, kirjutab Tallinna Post 18. mail 1939. Raamatuist otsiti teisigi kuulsaid nimesid.

Nii saigi ühe  ärimehe nimeks Rasputin, teine sellenimeline on lihtne palgiparvetaja. Kerenski pidas Skarjatina vallas karjamehe ametit, aga siis kadus. Arvati, et uppus jäämineku ajal Narva jõkke või pages joonelt Venemaale. Ei puudunud ka Lenin, kes pidas Kose vallas talu ‒ aga siis otsustas oma nime eestistada Leendiks, teab Tallinna Post. Nikolai Romanov jäi siiski oma tsaarinimele truuks.

Politseil tulnud seetõttu teinekord tegeleda koomiliste juhtumitega. Puškin süüdistanud järsku Dostojevskit varguses ja Lenin koos Kerenskiga andsid Rasputinile naha peale. 

Rasputin ja Suvorov olnud võrdlemisi jõukad ja käinud igal suvel Narva-Jõesuu kuurordis. Tolstoi aga jäänud ikka samasuguseks lihtsate tarvidustega meheks nagu tema kuulus krahvist kirjanikust nimekaim. Ta teeninud raha kingsepana. Üks Dostojevskitest kolinud aga Narva ja hakanud seal linnarahvale puusaagijaks. Töö polevat meeldinud ja mees tuli varsti kodukülla tagasi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee