Desintegraatori tasuta tööjõud

1990. aasta sügisel sai viis Tallinna paljulapselist peret korteri Pinna 19 asuvasse tornelamusse. Peagi selgus, et nad on eraaktsiaseltsi tasuta tööjõud. "See on kohutav, mis meiega tehakse," kurtis nelja lapse ema Imbi Henno. "Me oleme Desintegraatori õigusteta orjad, keda ei kaitse ükski seadus."

Lasnamäel, otse Kotka poe kõrval asuv 16-korruseline tornmaja sarnaneb õhtuhämaruses tondilossiga. Viltuvajunud välisuks, haisev koridor ja trepp, mis on kitsas ja kiivas nagu kanaredel. Seda inimeste ja kasside pelgupaika nimetatakse irooniliselt Tallinna sajandi ehitiseks.

1982. aastal asus tollane SKTB Desintegraator selles paigas ehitama 60 korteriga elamut. Maja pidi valmima 1986. aastal, kuid seda ei ole tänaseni vastu võetud. Omal ajal ei suutnud ehitaja tööd lõpule viia ja 1990. aasta oktoobris anti hoone Desintegraatorile üle seisukorras, kus valmis oli vaid karp, majas puudusid vesi, kanalisatsioon ja elekter.

Pinna tänava tornelamus on 3- ja 4-toalised korterid. Desintegraator aga vajas oma töötajate tarvis ka väiksemaid. Nii lepiti tollase täitevkomiteega kokku, et ettevõte saab linnalt kaheksa 2-toalist korterit ja annab vastu viis 4-toalist. Viimased eraldati paljulapselistele peredele.

Oluline seik: ükski neist ei saanud korterit Desintegraatorilt. Hennodele näiteks eraldati see Teaduste Akadeemia elamispinna fondi arvelt. Ka vahetuse korras Desintegraatorile antud kaheksa korteri eest ei pidanud maksma ei Desintegraator ega korterisaaja. Mõistagi on need kollaste kaartide eest juba ammu erastatud.

Riigilt elamispinna saanutelt aga nõuti, et nad ehitaksid oma korteri välja. 1990. aasta novembris sõlmis Desintegraator majaelanikega kokkulepped, millega viimased kohustusid korteri välja ostma. Hennod panid tookord lauale 15 000 rubla.

1992. aasta aprillis lõpetas firma maja finantseerimise, misjärel elanikel tuli ikka ja jälle rahakotti kergendada. 1994. aasta märtsis näiteks maksid nad kinni 55 200 krooni suuruse trahvi, sest Desintegraator oli jätnud sõlmimata ehitusvee lepingu.

Sellest hoolimata ei ole Pinna tänava paljulapselistele peredele nende kortereid erastatud. Sisuliselt on nad osutunud Desintegraatori uute omanike tasuta tööjõuks. Kusjuures: mida kõrgem on korteri viimistlusaste, seda suurema tõenäosusega jääb elanik sellest ilma. Ja seda igati kooskõlas Eesti seadustega.

1991. aastal käivitunud omandireform nägi ette, et kooperatiivsete organisatsioonide (Desintegraator kuulus selliste hulka) vara erastatakse või taasriigistatakse. 1992. aasta suvel võeti vastu kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seadus. Selle järgi loeti erastamisele kuuluvaks riigi vahenditega soetatud vara. Viimane eraldati vastavate organisatsioonide omandist inventuuriga. Seejuures ei arvestatud aga elamufondi - see arvati jääkvara hulka. Sel lihtsal moel tekkis omaaegsete kooperatiivsete organisatsioonide õigusjärglaste püha ja puutumatu eraomand.

Nüüd väidavadki Desintegraatori juhid, et omaaegse SKTB elamufond kuulub neile. "Riigil pole õigust meie vara käsutada," rääkis Desintegraatori jurist Lembit Petter. "Desintegraator on algusest peale olnud selline firma, kuhu riik pole pannud kopikatki. Kui me peaksime korterid erastama, oleks tegu sundvõõrandamisega. Sel juhul peaks riik sundvõõrandatud vara õiglaselt hüvitama."

Paraku jättis Petter märkimata, et elamufondi haldamine ei kuulunud nõukogudeaegsete kooperatiivide põhikirjalise tegevuse hulka. Rääkimata sellest, et iga säärase elamu üürnik võis oma korterit vabalt vahetada nii eramaja, kommunaal- kui ka kooperatiivkorteri vastu. Väga paljudel juhtudel nii tehtigi ja Desintegraatori, ETKVL-i või EKE elumajades elab tuhandeid inimesi, kes ei ole neis asutustes kunagi töötanud. Üsna sageli vahetasid säärased ettevõtted kortereid riigiasutustega - nii juhtus ka Pinna 19 maja puhul.

Kõik see kinnitab, et taasriigistamise korraldajad ei tundnud elu ja tegid seda, mida teha ei oleks tohtinud: tunnistasid sotsialistliku omandi automaatselt kooperatiivsete organisatsioonide eraomandiks. Selle tagajärjel ei saa mitukümmend tuhat peret oma kortereid erastada. Nn. eraomanikel aga tekkis võimalus müüa need turuhinnaga.

Eesti põhiseaduse 28. paragrahv ütleb, et lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Kuid need on vaid sõnad.

Viis Tallinna paljulapselist peret on elanud seitse aastat pidevas stressis. Nagu lõksu langenud loomad on nad otsinud väljapääsu kord ühest, kord teisest nurgast - käinud linnavalitsuse ametnike, poliitikute ja õiguskantsleri jutul. Paljud poliitikud on möönnud, et inimestele tehakse liiga. Kuid sellega on asi piirdunudki.

Kui ETK majade elanikud võivad oma õiguste kaitseks vähemasti kohtusse pöörduda, siis Pinna 19 elanikel puudub seegi võimalus. Kuna elamu on vastu võtmata, elab 60 peret selles ebaseaduslikult. Säärases olukorras tähendaks kohtuskäimine asjatut aja- ja rahakulu.

Kõigele krooniks tunnistas riigikohus oma 1995. aasta 12. aprilli otsusega eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 3 lg. 1 põhiseadusega vastuolus olevaks. Järelikult on põhiseadusevastane ka AS Desintegraator eluruumide arvamine erastamise objektide hulka.

Selle otsuse paistel oleks kõigi endiste kooperatiivsete organisatsioonide eluruumide erastamine sundvõõrandamine. Kui aga riik asuks "sundvõõrandatud" vara hüvitama, läheks see talle maksma miljardeid kroone. See oleks tehtud totruse hind.

Ometi on vähemasti Pinna 19 paljulapseliste perede probleem lahendatav. Piisaks lihtsast sammust: eluruumide erastamise seadusele tuginedes võiks linnavolikogu anda AS Desintegraatorile kindla tähtaja, mille jooksul tuleb läbi vaadata Pinna 19 eluruumide erastamise avaldused. Ja kui tähtajast kinni ei peeta või avaldustele vastatakse eitavalt, peaks linnavalitsus andma asja kohtusse, süüdistades aktsiaseltsi linnale kuulunud korterite ärastamises. Tõendeid selle kohta, et korterid kuulusid linnale, on piisavalt.

Paraku ei näi linnavõimudel olevat selleks aega ega tahtmist.

Tallinna sajandi ehitis, kuhu on sattunud elama viis paljulapselist peret.

Mida paremini on korter viimistletud, seda suurema tõenäosusega jääb elanik sellest ilma.

VAMBOLA SALUPUU fotod