Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Venemaa hakkas meilt viisat nõudma (2)

Tõnis Erilaid, 14. mai 2021 00:07

„Kolmapäeval, mil Venemaa seadis Eestiga sisse viisarežiimi, pidasid Vene piirivalvurid ajutisel kontrolljoonel kinni ligikaudu sada inimest,“ kirjutas Päevaleht reedel, 14. mail 1993.

Venemaa saatkond Tallinnas oli varem teatanud, et Eesti kodanikud ei pääse 12. maist alates idanaabri juurde enam ilma viisata. Selle tarvis tuleb vähemalt viis päeva enne sõitu viia saatkonna konsulaarosakonda oma pass, kolm fotot, täidetud ankeet ja kutse sellelt, kelle juurde tahetakse sõita. „Läbisõiduviisa maksab kaks, ühekordne kolm ja mitmekordne viisa kümme USA dollarit,“ andis Päevaleht teada ja lisas, et võib saada ka kiirviisa, kui sellest eest topeltsumma maksta.

Kohe algasid ka Eesti ja Venemaa kõnelused, mis viisid 9. juulil osalise kokkuleppeni. See reguleeris küll eeskätt tollirežiimi ja kaupade liikumist, kuid andis piiriäärsetele elanikele võimaluse lihtsustatud korraski üle piiri pääseda. Eesti väitel lubati seda lähtudes humaansetest ja humanitaarsetest kaalutlustest. 

Mitmekordsed viisad anti tasuta inimestele, kelle lähisugulased elasid teisel pool piiri, piiriäärsete kirikukoguduste liikmetele ja hauaplatside hooldajatele ning neilegi, kellel oli teisel pool piiri kinnisvara. 

Kuid 2000. aasta kevadel teatas Mart Laar, et tema valitsus ei kavatse enam sellise olukorraga leppida ning seega kaob lihtsustatud piiriületuskord alates 11. septembrist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee