Eesti
13. mai 2021, 00:04

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kirjutati Pärnust 160 aastat tagasi (1)

Ajaleht nendib, et siis saavad kõik aitäh öelda, kui kaubalaevad hästi käivad, aga viimase sõja ajal oli peenike peos. Ulualuseid ja maju oli linnas rohkem kui 700 suitsu – nendest kolm jumalakoda, kaks luterlastele ja üks õigeusklikele. Kaubakontoreid oli samuti kolm, mis hea õnne korral terve miljoni eest võõrastele maadele kaupu saatsid.1853. aastal läks 108 suuremat ja 41 väiksemat laeva Pärnust koormaga välja.

Ajaleht nendib, et siis saavad kõik aitäh öelda, kui kaubalaevad hästi käivad, aga viimase sõja ajal oli peenike peos. Ulualuseid ja maju oli linnas rohkem kui 700 suitsu – nendest kolm jumalakoda, kaks luterlastele ja üks õigeusklikele. Kaubakontoreid oli samuti kolm, mis hea õnne korral terve miljoni eest võõrastele maadele kaupu saatsid.1853. aastal läks 108 suuremat ja 41 väiksemat laeva Pärnust koormaga välja.

„Kas se Perno kohta mitte assi ei ole?“ rõõmustab ajaleht, kuid möönab, et pärast sõda ei taha kaup enam liikuda, sest välismaal murdis kole pankrotitõbi palju kaubakontoreid maha. „Küllap aega möda hakkab jälle õitsema,“ on Perno Postimees oma kirjutises siiski optimistlik.

Ajaleht võtab jutu kokku: „Perno makond on kuulsa paikade polest vaene, ja mis ei olle olemas, sest ei või ma kõnnelda.“

Sõda, millest juttu, oli 1853–1856 aastani kestnud nõndanimetatud Krimmi sõda, kus Venemaaga madistasid Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmani-Türgi ja veel ühendamata Itaalia osa, Piemonte-Sardiinia kuningriik. Venemaa sai lüüa ja eks sellest tuli ka Pärnu kitsikus.