Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Räpina parun 15 620 latikat võlgu jäi (4)

Räpina pastor Franz von Frankenstein pidi XVIII sajandil seitse aastat kohut käima, et mõisahärralt parun Lövenvoldelt oma saamata jääänud palgaosa kätte saada. Parun esitas aiva vastusüüdistusi – muu hulgas väitis ta, et kirikuõpetaja kauplevat põletatud viinaga ja tuleks juba ainuüksi selle eest ametist vabastada. Mis võlgu seal veel tasuda.

Mõisahärra oli teadagi hädas, sest nõudmine oli suur: 15 620 latikat, 7008 kana, 2418 vakka vilja ning muud kraami. Kohuvaidlus kestis nii kaua, et pastor jõudis vahepeal ära surra. Tema lesk jonni ei jätnud ja tuli lõpuks võitjaks. Vilja oleks parun kuidagimoodi kokku ajanud, kanu samuti leidnud, aga nii meeletut hulk latikaid polnud kusagilt võtta. Õnneks oli lesk leplik ja parun ostis end rohkem kui 7000 rublaga võlast vabaks.

Kuid von Lövenvoldel oli teinegi võlg kaelas, õnneks pisut väiksem. Temaga käis kohut ka õigeusukiriku preester. Tema peale parun raha ei raisanud – laskis oma teomeestel vilja lageda taeva alla preestri õuele tohutusse kuhja vedada. Vaata ise, kuidas vilja varju saad ja ära tule enam kohtus vaidlema. Kiusust siiski kasu ei olnud. Preester leidis aidad, kuhu vili tallele panna. Pärast maksis parun võlgu jäädud latikad ka preestrile rahaga kinni. Kalu polnud tal ju võtta.

Kohtuasjadest kirjutanud väljaanded ei suutnudki mõista, miks parun ülepea oli lubanud palka latikates maksta.