Foto: Postkaart / Õhtuleht arhiiv
Tõnis Erilaid 8. mai 2021 00:02
„Tallinn on hea linn – vähe mente ja palju tööd, tunnistab Vorkuta maffia,“ pealkirjastab Päevaleht 9. mail 1991. Taasiseseisvumiseni jäi vaid paar kuud.

Päevalehega vestelnud end kohaliku ärimehena esitlenud mehe sõnul valitsesid toona Tallinnas üheksa tõsiseltvõetavat kurjategijarühmitust. Ta teadis öelda, et kolm gruppi koosnevad kohalikest elanikest, aga vaid ühes on eestlased, kes olevat peenemad poisid. Nad tegelevad valuutaga ja hormoontablettide veoga Soome, kunstivargustega ega ütle muidugi ära ka sutenöörlusest ja on hõivatud peamiselt väljaveoga – Tallinna on vallutanud mujalt sisse sõitnud lõbutüdrukud, kohalikud noorikud teenivad aga seevastu rasket raha hoopis Soomes. Sinna tahaksid laieneda ka eestlasteste maffiarühmitused. Tallinnas ei tegele nad eriti „melotšiga“ ehk poodidelt-kioskitelt sunniraha kokkukorjamisega. See on teiste rühmituste oluline sissetulekuallikas. 

„Ärimehe“ sõnul jagasid rühmitused Tallinna sektoriteks. Vaid Viru on eikellegimaa, kus igaüks tohib kohvikus istuda. Mujal võib aga väiksemaid või suuremaid lahinguid ette tulla. N-ö ärimees kurdab, et uusi grupeeringuid tekib järjest juurde. Vorkutastki tulid mehed olukorda uurima ja arvasid, et siin tasub tõepoolest kanda kinnitada.

„Neil, kes teavad, mis Tallinnas tegelikult toimub, on kujunemas arvamus, et politsei ei tea, kuidas sissesõitnud gruppidega võidelda,“ lõpetab Päevaleht.