RAHVAHULGAD TÄNAVAL: kas meeleavaldustega saab mõjutada parlamendi otsuseid?

MASSID MEELEAVALDUSEL: Rahvamass võib olla ka märkimisväärselt suur, kuid seadusandjat meeleavaldused tavaliselt oma otsuseid muutma ei pane. Pensionärid Toompeal 14. aprill 2004.Foto: Arno Saar

Eesti

7. mai 2021, 20:55

Seaduseelnõud, mis on tekitanud suuremaid proteste

RAHVAHULGAD TÄNAVAL: kas meeleavaldustega saab mõjutada parlamendi otsuseid? (1)

Allan Espenberg

Hiljutised protestimeeleavaldused NETSi eelnõu vastu Tallinnas on praeguseks minevik. Seadus läbis teise lugemise ning ainus käegakatsutav muudatus oli viirusepiirangute eirajate võimaliku trahvimäära vähendamine 800 eurolt 400 eurole. Kuid ka varasematel aastatel on eestlased üsna aktiivselt protesteerinud mõningate seaduseelnõude vastu, mis on välja mõeldud nii Tallinnas kui ka Brüsselis. Kuigi demokraatia seisukohast tuleks protestijate arvamusega arvestada, pole seda mitte alati tehtud.

Toompea lossi ette kogunes 2004. aasta 14. aprilli keskpäeval meelt avaldama umbes 5000–6000 pensionäri, kes nõudsid pensioni indekseerimisseaduse korrastamist. Meeleavalduse organiseerijateks olid mitu pensionäride organisatsiooni ja erakonda ning ajaleht Videvik.