Lõkkesse heideti kümneid tuhandeid raamatuid, mis olid tembeldatud „ebasaksalikeks“.Foto: Wikimedia Commons
Aare Kartau 6. mai 2021 16:45
1933. aasta maikuus kogunesid paljud Saksa üliõpilased üle riigi innukalt raamatuid põletama. Selle koletu teo ajendiks oli mõne kuu eest võimule tulnud natsionaalsotsialistide soov riigi vaimu- ja kultuurielu „puhastada“ ja oma ideoloogiaga siduda. Suure tseremoonia taustal põletatud raamatuid nimetati kõntsaks ja umbrohuks ning nende autoreid alandati.

„Kogu Saksat on wallanud käesolewal ajal arianismi palawik.“ Nii algab 1930ndate alguses Eestis ilmunud ajalehe Sõnumed artikkel raamatute põletamisest Berliinis. Kirjasõna lõkkesse heitmine pole siiski natside väljamõeldis, vaid seda tehti juba sajandeid varem – ikka selleks, et valitsejatel õnnestuks kindlustada võimu ja ennetada neile vastanduvate mõtete ja ideede levikut. Saksamaal aitasid natside ideoloogiat kinnistada paremäärmuslikud tudengid, kes võtsid raamatute kogumise ja põletamise oma ülesandeks.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad