Maailm

PUHASTUS TULE LÄBI: lõkkesse lendas kogu kirjandus, mis natsidele ei sobinud 

Aare Kartau, 6. mai 2021 16:45
Lõkkesse heideti kümneid tuhandeid raamatuid, mis olid tembeldatud „ebasaksalikeks“.Foto: Wikimedia Commons
1933. aasta maikuus kogunesid paljud Saksa üliõpilased üle riigi innukalt raamatuid põletama. Selle koletu teo ajendiks oli mõne kuu eest võimule tulnud natsionaalsotsialistide soov riigi vaimu- ja kultuurielu „puhastada“ ja oma ideoloogiaga siduda. Suure tseremoonia taustal põletatud raamatuid nimetati kõntsaks ja umbrohuks ning nende autoreid alandati.

„Kogu Saksat on wallanud käesolewal ajal arianismi palawik.“ Nii algab 1930ndate alguses Eestis ilmunud ajalehe Sõnumed artikkel raamatute põletamisest Berliinis. Kirjasõna lõkkesse heitmine pole siiski natside väljamõeldis, vaid seda tehti juba sajandeid varem – ikka selleks, et valitsejatel õnnestuks kindlustada võimu ja ennetada neile vastanduvate mõtete ja ideede levikut. Saksamaal aitasid natside ideoloogiat kinnistada paremäärmuslikud tudengid, kes võtsid raamatute kogumise ja põletamise oma ülesandeks.

Samal teemal

29.04.2021
HULLUMEELNE BLUFF: natside „mustkunstnik“ vallutas vaid kuue sõduri toel Jugoslaavia pealinna
22.04.2021
FÜÜRERI LAPSEPÕLV: nooruses mõjutasid Adolf Hitlerit lühikese süütenööriga isa ja ülehoolitsev ema
15.04.2021
JUUTIDE TASUJAD: kättemaksu ihanud grupeeringu plaan oli tappa kuus miljonit sakslast
08.04.2021
JULM ÜLEKUULAJA: juute vihanud Alois Brunner õpetas sõja järel süürlastele piinamistehnikaid

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee