Joseph Goebbels nimetas põletatud teoseid vaimseks kõntsaks ja teatas lausa karjudes, et äärmuslikul juutide intellektualismil on nüüd lõpp.
Foto: Kollaaž (3 x Wikimedia Commons)PUHASTUS TULE LÄBI: lõkkesse lendas kogu kirjandus, mis natsidele ei sobinud (2)
1933. aasta kevadel kogunesid paljud Saksa üliõpilased üle riigi innukalt raamatuid põletama. Selle koletu teo ajendiks oli mõne kuu eest võimule tulnud natsionaalsotsialistide soov riigi vaimu- ja kultuurielu „puhastada“ ja oma ideoloogiaga siduda. Suure tseremoonia taustal hävitatud raamatuid nimetati kõntsaks ja umbrohuks ning nende autoreid alandati. Mida aga arvati samal ajal raamatute põletamisest Eestis?
„Kogu Saksat on wallanud käesolewal ajal arianismi palawik.“ Nii algab 1930ndate alguses Eestis ilmunud ajalehe Sõnumed artikkel raamatute põletamisest Berliinis. Kirjasõna lõkkesse heitmine pole siiski natside väljamõeldis, vaid seda tehti juba sajandeid varem – ikka selleks, et valitsejatel õnnestuks kindlustada võimu ja ennetada neile vastanduvate mõtete ja ideede levikut. Saksamaal aitasid natside ideoloogiat kinnistada paremäärmuslikud tudengid, kes võtsid raamatute kogumise ja põletamise oma ülesandeks.
Kommentaarid