Noored kliimastreikijad.Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti
6. mai 2021, 00:14

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas noored said valimiseks küllaldaselt vanaks (1)

Oli see nüüd Hanno Pevkuri või Andres Anvelti justiitsministriaeg, kui Tartu ülikoolilt telliti uuring, kas 16aastased noored on ikka küllalt vanad, et valima minna. Alma mater leidis, et valimisea langetamisega ei kaasne mingeid riske. Vähemalt mitte selliseid, mis pidurdaksid Eesti sotsiaalset ja poliitilist arengut, ehk teisisõnu: 16–17aastased ei erine keskmisest valijast märkimisväärselt.

2014. aasta suvel algatasidki 41 riigikogu saadikut Reformierakonnast ja sotside seast põhiseaduse muutmise, lubamaks kohalikele valimistele ka 16–17aastased. „Riigiprobleemide jaoks olevat noortel siiski natuke kitsas silmaring, aga just kohalikel valimistel on nad pädevad kaasa rääkima, tunnetades, kuidas seal elu käib,“ ütles eelnõud ajakirjanikele esitlenud Reformierakonna saadik. Tema partei hindas, et valmisea langetamine mõjutaks 2,5 protsenti valijaskonnast, ehk ligi 24 600 inimest. 

Põhiseaduse muutmiseks oli nagu tellitult sobiv hetk käes. Selle pidid riigikogus heaks kiitma kaks järjestikust koosseisu ja valimisedki olid tulekul. Kui lahkuvas riigikogus kähku otsus teha, siis saaks uus kooseis seda kohe toetada.

Lahkuv koosseis andiski ettepanekule lennult 62 poolthäält. 6. mail 2015 kogunesid nende Toompeale tulnud asendajad lõpphääletusele. Vajati kolmeviiendikulist enamust, ehk siis 61 poolthäält. See künnis ületati ühe häälega ja noored olidki valimiseks küllaldaselt vanad.