Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas armuvalus viirus nakatas Eesti 

Tõnis Erilaid, täna 00:10
Foto: PantherMedia/Scanpix
2000. aasta 4. mail laastas armuviirus LoveLetter kümned miljonid arvutid kogu maailmas. Kahju tõusis üle viie miljardi dollari. Ekspertide hinnangul oli see kõige kiiremini ja laiemalt levinud viirus, mida oli nähtud. Eestigi ei jäänud sellest puutumata.

5. mail kirjutas Sõnumileht, et pihta said Tallinna sadam, Hansapank, Helmes ning isegi kolleegid Eesti Ekspressist ja paljud teisedki suuremad ning väiksemad firmad. Mõne ettevõtte IT-meeskond jõudis töötajaid hoiatada, et selliseid armastusläkitusi ei tohi mingil juhul avada. Seda teadsid näiteks ajakirjanikega vestelnud Estonian Airi näitsikud. 

Kiri I LoveYou kasutas ära inimeste uudishimu: kes tahab mulle armastust avaldada? Eriti ei osatud siis karta, kui kiri tuli mõnelt tuttavalt aadressilt. Aga niipea, kui see avati, saatis kiri end automaatselt edasi kõigile kasutaja meiliaadressiraamatus olijatele või siis ettevõtetele ning kirjutas üle ka nakatunud arvutis olnud jpg-laiendiga pildifailid ja mp3-laiendiga helifailid.

Leedulased asusid asja eraldi uurima, kartes, et viirus hakkas nende juurest levima. LoveLetteri leedukeelne variant oli selline: „Saame õhtul kokku ja joome kohvi.“

Esialgne uurimine näitas, et viiruse võis luua Filipiinide pealinnas Manilas elav 23aastane noormees, sest kood algas reaga „Spyder, Manila, Philippines“. Autor kurtis seejärel inglise keeles, et talle ei meeldi koolis käia.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee