Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rünnakuga sunniti nimesid eestistama (4)

Haridusministeeriumi koolivalitsus oli juba 25. märtsil saatnud rünnakpäeva edendamiseks kõikjale ringkirja, juhtides tähelepanu sellele, et jutt on nimede eestistamise rahvuskultuurilisest ja riiklikust tähtsusest. Lubati, et võõrapärase nime üle otsustab seltskondlik kohus, mis kantakse üle ka raadios.

Nimede Eestistamise Liit teatas: aastaga on võõrnimest vabanenud 35 000 eestlast. „Laiemad ringkonnad ootavad eeskuju meie ametnikkonnalt,“ kirjutas liit. „Seda eeskuju peaksid andma kõigepealt ametkondade juhtivad jõud, kellel on veel võõrapärased nimed. Selleks kohustab neid teadlikkus... veel rohkem aga nende ametialane seisukoht ja asjaolu, et perekonnanime võõrapärasus on avalikkusele kõige silmatorkavam. Nende nimede eestistamine on eeskuju mõttes määrava tähtsusega.“ 

Wabariigi ajal eestistas oma nime rohkem kui 200 000 inimest, kuid nõukogude võimu tulles see (ikkagi rahvuslik üritus) karmilt lõpetati. Praegu on nimede muutmine vabatahtlik ja kahesuunaline – nii mõnedki võtavad vana võõrapärase perenime tagasi.