Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti
30. aprill 2021, 00:11

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kalur ameeriklastele juubelimarsi tegi (1)

„Äksi saarel Tallinna külje all elab tõsine rannamees August Luusman(n). Käib merel kalal ja hülgejahil. Kui väljas tormab maru ja ulub tuul, siis seab kalur end vana oreli ette ja suure töömehe käte alt tulevad kuuldavale unistavad helid,“ kirjutab Esmaspäev 1929. aasta aprillis. 

Ta kuulis oma muusikaõpetaja Adolf Vedro juures, et Philadelphia muusikaühing (Musical Fund Society of Philadelphia) kuulutas USA iseseisvuse 150. aastapäeva puhul välja ülemaailmsed võistlused – seda juubelimarsi saamiseks. Auhinnaks oli 10 000 dollarit. See oli tol ajal väga suur raha.

Luusmann saatis Philadelphiasse kaks marssi. Üks neist võetigi lõppvõistlusele jõudnud 21 marsi hulka. Kokku oli võistlusele saadetud 645 kompositsiooni. Äksi kalur jäi küll auhinnast ilma, kuid pakkus oma marsse siinsele ringhäälingule, kus lubati need esitamisele võtta, kinnitab Esmaspäev. Hiljem osales ta ka Eesti hümni uue viisi otsinguil ning läkitas oma kompositsioone Taani kuningale ja Soome presidendile. Mõlemad saatsid talle selle peale kaunilt kujundatud tänukirjad.

Luusmann oli hoolimata vähesest haridusest (kolm klassi külakooli) kultuuriliselt agar mees. Muu hulgas oli ta harrastajafotograaf, kelle sadadest parematest fotodest on tänapäevalgi näitusi tehtud ning juhatas ka Pranglil laulukoori.

 „Olen püüdnud oma aja sündmusi laulusse ja muusikasse põimida ja seda helisevas kunstis jäädvustada...“ kirjutas Luusmann.