Nikolai Ježov hukati Stalini käsul 4. veebruaril 1940. Lühike, ent julm mees jäi Stalinile lõpuni ustavaks.
Foto: Kollaaž (3 x Wikimedia Commons)„Pigem kannatagu kümme süütut inimest, kui et pääseks üks spioon!“ Verine kääbus aitas Stalinil parteid puhastada, ent ka talle löödi nuga selga (6)
Väikest kasvu ja vigase jalaga Ježovit on peetud mõnes mõttes tüüpiliseks näiteks toona kommunistlikus parteis kõrgele tõusnud tegelastest – ta oli kirjaoskamatu, ent sõnakuulelik ja töökas. Eriti oluline oli asjaolu, et moraalsete piirideta mees teenis vaid Stalinit, kelle jaoks ta äärmiselt kasulikuks hüpiknukuks.
Töise väljanägemisega Ježov ilmus üldjuhul avalikkuse ette lihtsates ja kulunud armeeriietes. Tema käitumine oli rohmakas, milles võis mängida olulist rolli ka mehe madal haridustase. Näiteks kirjeldas tulevane poliitik Dmitri Šepilov üht Kremlis toimunud vastuvõttu, kus Ježov oli luksuslikule vaibale lihtsalt sülitanud. Tahumatu käitumine oli aga pea sama rohmaka Stalini silmis isegi positiivseks asjaoluks.
Kommentaarid