Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tekkis Eesti esimene väeühik

„25. aprillil 1917 tuli esimene salk eesti sõjamehi kodumaale ja kolm nädalat hiljem oli siin juba 3000 meest,“ kirjutab Postimees. „1. Eesti polgu ümber oli kogunenud nõnda hea koosseis, et paremat ei saa endale enam ette kujutada,“ ütles oma aktusekõnes toona Eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees olnud August Rei.

Kindral Jaan Soots märkis, et 1. polk loodi, kui revolutsioon ei olnud veel süvenenud ja selle kaose tõttu võrsus väike elujõuline sõjaväeosa. Rakverest, kus polk formeeriti, saadeti see 21. septembril 1917 Volmari (Valmierasse) Riia väegrupi reservväe juhataja käsutusse. Sakslaste eest toodi polk 30. septembril Haapsallu, et saata see siis Muhumaale. Polguülem polkovnik Aleksander Tõnisson nägi selles noort Eesti rahvusväeosa ähvardavat ohtu ja viivitas käsu täitmisega. Paraku tuli kategooriline korraldus ning seega läksid kaks pataljoni teele ja sattusid kohe vangi.

Eesti okupeerinud sakslased saatsid polgu laiali, kuid 31. novembril formeeriti see Tallinnas uuesti – 1. jalaväe polguna. Mehi saadeti roodukaupa Vabadussõja rindele. 2. jaanuari varahommikul 1919 läks terve polk liikvele. Ta sai juba järgmisel päeval tuleristsed ja jõudis lõpuks Narva jõe juurde välja.